Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 23. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pärnu laht on koha sigimiseks sobiv, sest see on kevadel kiiresti soojenev ning vesi on hägus ja eutrofeerunud.  Paraku on seoses põhja mudastumisega koha looduslikuks kudemiseks sobivad alasid vähe, sest koha ei koe mudaga kaetud põhjale. Seetõttu kasutab koha kudemiseks vette paigutatud kunstkoelmuid, mis paiknevad põhja kohal ja ei mudastu kergesti. Kunstkoelmute kasutamine soodustab kohavaru taastootmist ja aitab kaasa populatsiooni taastumisele.

"Pärnu lahe uhkus ehk koha on teravdatud tähelepanu all olnud juba mõnda aega ning tema kaitseks palju ka ette võetud. Koha alammõõdu tõstmisest on räägitud omajagu, kunstkoelmutest aga teenimatult vähe. Kui inimeste võimuses on luua midagi sellist, millega anname loodusele tagasi kord sellelt võetu, siis tuleb seda ka kasutada. Loodan et mitte väga kauges tulevikus saame rääkida Pärnu lahe kohast jube nois arvudes, mille teadlased on välja arvutanud," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Kunstkoelmuid on palju eri tüüpe, enamasti erinevad nood värvuselt. Eri värve ja materjale kasutatakse seetõttu, et selgitada välja, milliseid koelmutüüpe kalad eelistavad. Enamik koelmutüüpe on ujuval ringraamil, mille keskel on kapronlina ning mõlemal pool tüllriie. Kuna on võimalik, et keskkonnas looduslikult mitte esinevat värvi substraat võib marja söövaid kiskjaid ligi meelitada, tuleks eelistada keskkonda sobituvaid värvuseid.

Möödunud aasta kevadel kontrolliti Pärnu lahes kokku ca 1000 koha kunstkoelmut. Kõrgeim marja esinemise osakaal oli koelmutel, mille substraadiks must tüll (22,7%), järgnes roheline tüll (12,5%) ning linapundar (11,4%).  

Kohadele seatakse kunstkoelmuid, et suurendada nende saagikust. Pärnu lahe koha saagid olid väga kõrged 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses, ulatudes 350 tonnini. Pärast seda toimus saakide langus, jõudes madalpunkti 1980ndate alguses, millele järgnes uus kasv. Kõige suurem koha saak pärast II maailmasõda püüti Pärnu lahest välja aastal 1993 (416 tonni). Alates 1997. aastast toimus koha saakides järsk langus, mis kestab senini. Viimase viie aasta koha saagid jäävad 70-150 tonni vahele. Teadlaste arvutuste kohaselt toodaks Pärnu laht heaperemeheliku püügi juures vähemalt 340 tonni koha aastas.