Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 24. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Viru Seeme on uus ettevõte ja kaubamärk, mille abil soovime kasvada arvestatavaks partneriks Eesti põllumehele põllukultuuride seemnete valikul,“ ütles OÜ Viru Seeme tegevjuht Ott Läänemets.

Lisaks mitmekesisele teravilja- ja herneseemnete valikule pakutakse erinevaid vahekultuuride seemneid ja seemnesegusid. Käesoleval hooajal alustatakse katseid ka maisi ja oaga.

Katsed uute teraviljasortidega

Sobivate sortide leidmiseks rajatakse pidevalt võrdluskatseid ka oma tootmispõldudel Avispeal, Lääne-Virumaal. „Valime välja sordid, milles ise kindlad oleme. Lähtume põhimõttest - mis sobib meie tootmisse, töötab suure tõenäosusega ka mujal,“ lisas Läänemets. Viru Seemne eeliseks peabki ta just seda, et tegutsetakse tootmisettevõtte kõrval ning tänu sellele mõistetakse, mis põllumehele sordivalikul oluline on. Samuti võimaldab see kasvatusalaseid kogemusi seemnega kaasa anda. „Kui tavapäraselt on sordivõrdluskatsed vaid väikesed lapid katsepõllul, siis meie teeme tavaliselt suuremad tootmiskatsed, ca 1 hektar ühe sordi kohta, mis võimaldab sorte paremini tootmistingimustes hinnata. Katsete tulemusi kasutame oma sordiportfelli jaoks sortide valimisel. Samuti saame sealt kohe infot selle kohta, kuidas üks või teine sort end just tootmistingimustes üleval peab,“ ütles ta ja lisas, et möödunud kevadel oli võrdluses neil kokku 5 suvinisu DSV-lt ja KWS-ilt. „Sel aastal katsetame uusi talinisusid Saaten Unionilt ja KWS-ilt. Võrdlusesse tuleb ka 4 uut ja varast, madala FAO numbriga maisisorti KWS-ilt.“

Tänaseks on Viru Seeme Soome aretaja Boreali varajaste odrasortide ’Severi’ ning ’Aukusti’ esindaja Eestis. „Huvi uute sortide vastu on olnud suur: ’Severi’ ja ’Aukusti’ kasvasid juba 2016. hooajal ligikaudu 1500 hektaril üle Eesti. ’Severi’ on end tõestanud ka 2015. aasta viljelusvõistlusel saagikaima varajase odrana,“ rääkis Läänemets.

Lisaks paljundatakse ja turustatakse ETKI poolt esindatud talinisu ’Fredis’, suvinisu ’Specific’ ning suviotra ’Grace’. 

„’Fredis’ on hea varajane toidunisu sort, mis valmib vara ja võimaldab samal aastal samale põllule talirapsi külvata. ’Specific’ on varasepoolne hea kvaliteediga suvinisu. ’Grace’aga hilisepoolne kaherealine oder, mille eeliseks on hea seisu- ja haiguskindlus ning suur saagipotentsiaal,“ tutvustas Läänemets sorte.

Et hernekasvatus on Eestis tuure kogumas, pakutakse veel uusi kollase herne sorte: ’Abarth’ ja ’Rocket’. „Valisime teadlikult kaks erinevat hernesorti: ’Abarth’ on varajasem ning parima võimaliku seisukindlusega, ’Rocket’ aga veidi hilisem ning saagikam. ’Rocket’-i eeliseks võib pidada väikest 1000 tera massi, mis teeb külviseemne hektarikulu tavapärasega võrreldes ligi kolmandiku võrra madalamaks,“ põhjendas valikut Läänemets. Müüki tulevad uued sordid vastavalt 2017. ja 2018. aasta kevadel.

Vahekultuurid leiavad järjest enam kasutust

Vahekultuurid on kasvav trend teraviljakasvatajate hulgas, eriti mahetootjate seas. “Vahekultuure külvatakse kevadel või sügisel pärast saagikoristust. Eesmärk on siduda mullas olevaid toitaineid ning toota orgaanilist massi ja ka lämmastikku, elavdada mullaelustikku ning tõrjuda välja umbrohtusid. Eriti oluline on vahekultuuride kasutamine puhtalt teraviljakasvatajatel, kellel ei ole võimalust mulda sõnnikuga väetada,“ selgitas Läänemets. „Pakume peamiselt üheaastaseid vahekultuure nagu üheaastased ristikud, vikk, keerispea, tatar, sinep, redis jne. Samuti on saadaval talivikk, mis 2016. aastal meie tingimustes ka talvitus. Talivikk on üks vägevamaid lämmastiku sidujaid ning aitab seega kindlasti mahetootjatel paremaid tulemusi saavutada.“

Läänemetsa sõnul on nende vahekultuuride seemneid katsetanud nii Eesti Taimekasvatuse Instituut Merili Toomi juhtimisel, aga ka näiteks tuntud mahetootja Margus Ess. 

Ka harimisviisil on määrav roll. „Meie tootmises on kasutusel nii otsekülv kui ka minimeeritud harimine ning igal aastal püüame teha järeldusi erinevate harimisviiside tulemustest. Kasutame ka külviaegset vedelväetist ning oleme katsetanud erinevaid biostimulaatoreid,” rõhutas Läänemets.

Kodumaine kogemus loeb

Ott Läänemets arvab, et kui rääkida teraviljasortidest, siis Eestis aretatud materjal kipub välismaisele pisut alla jääma. „Kindlasti ei saa intensiivses teraviljakasvatuses rõhuda vaid Eesti sortidele. Viru Seemne valikus ei ole hetkel ühtegi Eesti sorti. Varajased odrad on aretatud Soomes, herned Rootsis ja Prantsusmaal, talinisu Lätis ning suvinisu Prantsusmaal. Küll aga tasuks eelistada Eestimaist seemnemüüjat. Hetkel valitseb olukord, kus enamuse seemnetest müüvad välismaised vahendajad nagu Baltic Agro ja Scandagra,“ põhjendas Läänemets ja täiendas, et põllumehe jaoks on lisaväärtus see, kui seeme ostetakse seemnetootja käest, sest lisaks tootjapoolsele kogemusele ning nõuandele on võimalik sel puhul sageli saada ka tuntav hinnavõit.Kui seni on tootjalt otse ostmisel probleemiks olnud finantseerimine, siis ka selle lahendab Viru Seeme nüüd ära: soovi korral pakutakse pikka maksetähtaega sügisesse, sarnastel tingimustel suurte vahendajatega. „Müüme seemet koos transpordiga, püüdes seemnete valiku ning varumise põllumehe jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks teha.“