Est-For Investi juhid: Miljarditööstus ei suurenda raiemahtusid

Est-For Investi juhid: Miljarditööstus ei suurenda
Kohava ja Polli: Miljarditööstus ei suurenda raiemahtusid

Valitsus algatas 11. mail 2017 riigieriplaneeringu Est-For Investi puidurafineerimistehase püstitamiseks, sellega seotud taristu rajamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Planeeringu koostamise eesmärk on leida tehase püstitamiseks sobivaim asukoht Viljandi või Tartu maakonnas Emajõe läheduses ning koostada detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Rahandusministeeriumi poolt veetav riigi eriplaneeringu koostamine ja strateegiliste keskkonnamõjude hindamine kestab ligikaudu kaks aastat.

„Tänase päevani ootasime valitsuse otsust riigi eriplaneeringu algatamise kohta. On hea meel, et see nüüd algatatud sai ning sisuliste protsessidega saab edasi minna: asukoha valikute ja keskkonnamõju hindamisega. See otsus annab plaanile konkreetse suuna ja tegevused. Riigi eriplaneeringu koostamisel tehakse koostööd väga erinevate sihtgruppidega alates kohalikest elanikest kuni Riigikogu ja valitsuseni välja – ehk kõigiga, kellel on puutumus kavandatava puidurafineerimistehasega,“ ütles Est-For Invest OÜ juhatuse liige Aadu Polli.

Uurisime, mis on peamised küsimused, miks selle tehase vastu ollakse. Polli sõnul on erinevatel huvigruppidel erinevad küsimused, aga võib öelda, et kõige rohkem huvitavad inimesi kolm suurt küsimust: miks on tehas vajalik, milline on selle keskkonnamõju ja kas see tehas töötamisel suurendab raiemahte.

„Vastates küsimusele, miks seda tehast Eestile vaja on, saame vastata nii: praegu veetakse meie olulisimat rikkust - metsa - odavalt ja väärindamata Eestist välja, selle asemel, et ise sellest midagi väärtuslikku luua. Eesti ühiskonnast ja majandusest hoolivate ettevõtjatena näeme, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav, majanduslikult mõistlik ja väärtust loov kõigile eestimaalastele,“ on Polli veendunud. Seda kinnitavad ka Statistikaameti andmed - valdav osa raiutavast okaspuu- ja kasepaberipuidust täna eksporditakse - 2015. aastal ulatusid ekspordimahud ligi 2 miljoni tihumeetrini.

Kindel, et tehas saab olema keskkonnale sõbralik

Keskkonnamõjusid saab lähemalt ja detailsemalt asuda hindama pärast tehase eelprojekti valmimist, sest eelprojekt sõltub asukoha valikust ja keskkonnamõju hindamine omakorda asukohast. „Esmaseid tulemusi saab tutvustada seejärel umbes pooleteise aasta pärast. Ehk et neist saame rääkida siis, kui need on olemas, mitte enne,“ rääkis Polli keskkonnamõjude teemal.

Aadu Polli on kindel, et nende planeeritav tegevus on igal juhul keskkonnasõbralik. „Saame juba täna kinnitada ja oleme algusest peale kinnitanud kolme põhimõtet. Esiteks, parima võimaliku tehnoloogia kasutamine kindlustab tõhusa, keskkonnasõbraliku ja jäätmevaba taastuvast toormest toodete tootmisprotsessi, mille käigus töödeldakse kõik protsessi kõrvalsaadused ümber orgaanilisteks baastoodeteks ning roheliseks energiaks. Teiseks, projekti algatajad kindlustavad, et kavandatava tehase tootmisprotsessiga seotud vee- ja maismaaökosüsteemid ei kahjustu. Täna pole mõtet teha tehast, mis nii tehnoloogialt kui ka energia- ja keskkonnamõjult poleks parim võimalikest. See tehas saab olla ainult teaduse ja innovatsiooni viimane sõna ja seda nii keskkonnahoidmise kui ka efektiivsuse mõttes. Kolmandaks, seda tehast ei saa teha jõuga, vaid läbipaistvalt ja avatult eri osapooli kaasates ja kõiki tegureid kaaludes,“ selgitas Polli.

Ta lisas, et tehase rajamine Eestisse ei tähenda raiemahu suurenemist. “Planeeritav tehas hakkaks toorainena kasutama kuuse, männi ja kase paberipuitu, mida praegu viiakse Eestist ja Lätist välja lisandväärtust andmata. Samuti oleks tooraineks saetööstustest pärinev puiduhake. Tehase aastane puidutoorme vajadus saaks olema ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit. Äriplaanis oleme arvestanud 1/3 ulatuses tooraine hankimise võimalusega ka Lätist, Leedust ja Valgevenest.”

Raiemahud ei suurene

Sarnaseid tehaseid rajatakse ka mujal Euroopas, palju väiksemate jõgede kallastele ning oluliselt tihedama asustusega aladele, kus ootused looduskeskkonnale ja elukvaliteedile on meiega sarnased. „Kui samalaadses keskkonnas olevad arenenud riigid ehitavad moodsaid keskkonnasäästlikke puidurafineerimistehaseid, siis usume, et seda suudab ka Eesti riik ja ühiskond,“ rääkis Polli. „Metsanduse arengukava teemalisest mõttevahetustest on jäänud kõlama, et töösturid tahavad metsad lagedaks raiuda. See ei vasta tõele. Rõhutame, et planeeritava tehase toormevajadus ei suurenda raiemahtu ega ka survesta olemasolevaid mahte. Ettevõtmise investeeringu tasuvusaeg on väga pikk ja me soovime, et meie metsad oleksid elujõulised ning nende kolm rolli - kultuuriline, keskkondlik ja majanduslik võrdselt arvestatud.“

Pigem tehakse rohkem kui on nõutud. Polli ütles, et nad teevad erinevaid uuringuid rohkem kui Eestis kehtiv kord ette näeb, sest neid ennast ju eelkõige huvitab, et mis toimub metsas, mis toimub keskkonnaga ja milline on selle tegevuse mõju. „Nii viime omalt poolt läbi täiendavad keskkonnamõju uuringud – näiteks hinnates vajamineva toormeressursi kättesaadavust ja kestlikkust, samuti oleme omalt poolt liitlased ettevõtmisele, mis käivitaks Eesti metsade sertifitseerimiskohustuse ka erametsades,“ ütles ta.

Kiri kodanikuaktivistidele ühendusest Eesti Metsa Abiks

Puidurafineerimistehase eestvedajad tahavad pidada sisukaid ja faktipõhiseid arutelusid tehase Eestisse rajamise võimalikkuse üle, seepärast saadeti avalik kiri inimestele, kellele teeb muret tehase mõju metsadele ja Emajõele.

Kirjas seisab, et tehase rajamise eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli tahavad terve uuringu- ja analüüsietapi jooksul pidada sisukaid ja argumenteeritud, faktipõhiseid arutelusid tehase Eestisse rajamise võimalikkuse üle. „Tehase saab Eestisse rajada vaid pärast põhjalikku ning läbipaistvat planeeringu- ja keskkonnaloa taotlemise protsessi ning ainult juhul, kui tehase keskkonnamõjud on aktsepteeritavad. Eesti ühiskonnast ja majandusest hoolivate ettevõtjatena näeme, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav, majanduslikult mõistlik ja väärtust loov kõigile eestimaalastele,“ seisab pöördumises.

Tehase majandusmõjude hindamise töö tegid ökonomistid uuringukeskusest CentAR ning oma eksperthinnangu andis ka Eesti juhtiv majandusteadlane Urmas Varblane.

Majandusteadlaste uuringuraporti hinnangul mitmekesistaks ja tugevdaks puidurafineerimistehase rajamine Eesti metsamajanduse struktuuri ning muudaks kogu puidu väärtusahela kestlikumaks. Kodumaine tootevalik oleks suurema lisandväärtusega ja toorme väärindamise kordaja ligikaudu 4–5, võrreldes praegu toimuva paberipuidu ja puiduhakke ekspordiga Põhjamaade tehaste tarvis. „Näiteks kui ühe tihumeetri kasepaberipuu hind on ligikaudu 31 eurot, siis sellest samast kogusest kasepuust toodetud puidukiu hind maailmaturul on ligikaudu 138 eurot. Teisisõnu, odavalt tooraine väljavedamise asemel suunatakse paberipuit ja saeveskite puiduhake ümbertöötlemiseks siinsesse puidurafineerimistehasesse. Ükski teine alternatiivne töötlusviis ei suudaks tselluloosikvaliteediga toormele anda nii kõrget väärtust,“ tõid projekti vedajad näiteid.

Kasu meie metsaomanikule. Majandusteadlaste tehtud sotsiaal-majandusliku mõju hinnangus on arvesse võetud tehase rajamisega loodav stabiilne ja parema hinnaga müügivõimalus, kuna on alust arvata, et tänu tehase rajamisele ühtlustuvad hinnad Läänemere piirkonnas pikema ajaperioodi jooksul. Teisisõnu, kavandatava puidurafineerimistehase rajamisel Lõuna-Eestisse tuleks turule uus dominantne sisseostja, mille tulemusel müüdaks Eesti metsadest pärinevat tooret edasi kallimalt kui täna.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Uudised