LUGEJA KÜSIB: Mis on juurepess ja kuidas seda tõrjuda?

LUGEJA KÜSIB: Mis on juurepess ja kuidas seda tõrj
Mis on juurepess ja kuidas seda tõrjuda?

Maaülikooli metsandusinstituudi lehelt võib leida Silja ja Märt Hanso koostatud uuringu puude juuremädanike kohta. Uuringus tuuakse välja, et juuremädanikke hinnatakse metsamajanduses kõige kahjutoovamaks haiguste rühmaks.

Metsakooslusi oluliselt mõjutava tegurina on need uurimisobjektiks metsapatoloogias ja ökoloogias, huvipakkuvad metsakorralduse ja metsatööstuse problemaatikas ja olulised keskkonnakaitselisest aspektist. Juuremädanike massiline levik metsades on sageli just inimese hoolimatu või väheteadliku tegevuse tulemus.

Raske avastada. Varjatud avaldumisviisi tõttu ei ole juuremädanikke lihtne avastada, sageli on nende tekitajaid ka raske diagnoosida. Korduvalt on olnud juhtumeid, kus esialgselt õhusaaste arvele kantud puude kuivamine on hoolikamate metsapatoloogiliste uuringute järel osutunud hoopis juuremädaniku kahjustuseks. Seni on meil uuritud peamiselt juurepessu (Heterobasidion spp.), mida peetakse kõige ohtlikumaks metsapuude juuremädaniku tekitajaks põhja-parasvöötmes.

Juuremädanikud põhjustavad metsamajandusele ulatuslikku materiaalset kahju, nende tekitajaid on varjatud eluviisi tõttu raske diagnoosida, juuremädanike majanduslikku ning keskkonnakaitselist rolli on raske hinnata.

Põhjalikumalt juuremädanike tekitajatest saad lugeda Maaülikooli kodulehelt:
Uuring: Andmeid juuremädanike tekitajate kohta Eesti metsades

 

Kuidas saaks juurepessi teket ennetada? Baltic Agro tootejuhi Ene Kiudsoo sõnul on juba paar aastat turul biopreparaat Rotstop. Selle suurimaks kasutajaks on RMK aga järjest enam leiab toode kasutust ka erametsades. „Juurepess on laialdaselt levinud patogeen okaspuumetsades. Õhu kaudu levivad eosed nakatavad kõige sagedamini värskeid kände, harvem juurekaelahaavandeid eluspuudel. Juurekontaktide kaudu levib seenemütseel edasi lähedal kasvavatele tervetele puudele,“ selgitas Kiudsoo, miks see seen on ohtlik. „Biopreparaat Rotstop® sisaldab hiidkooriku (Phlebiopsis gigantea) eoseid ja seda saab kasutada juurepessu tõrjeks männi- ja kuusekändudel. Mädaniku tõrjeks kasutatav Rotstop´i toime põhineb kahe elusorganismi, patogeeni ja antagonistliku saprotroofi vahelisel konkurentsil.“

Kiudsoo täiendas, et hiidkoorik on Eesti metsades kasvav saprotroofne puidulagundaja, kuid erinevalt juurepessust ei ohusta elusaid puid. „Mõningat kahju võib ta tekitada ülestöötatud, liiga kauaks metsa seisma jäetud metsamaterjalile.“

Kasutada preparaati on lihtne aga kiirus loeb. Rotstopi soovitatakse kasutada ajal, kui haigustekitaja on nakatamisvõimeline, s.o vegetatsiooniperioodil ehk kui temperatuur on üle +5°C. Töölahus tuleb pritsida kändudele kas puude langetamisega samaaegselt või vahetult pärast metsa langetamist, kasutades selg- või käsipritsi. Suurematel raiealadel on kasutusel ka harvesteril olev spetsiaalne lisaseade. „Töö teostatakse 3 tunni jooksul peale langetamist. Käsitsi pritsimisel kandke lahus kändude pinnale umbes 1 mm paksuse kihina, oluline on seejuures jälgida, et kändude pind märguks ühtlaselt,“ soovitas Kiudsoo.

Kasutada preparaati on lihtne aga kiirus loeb. Rotstopi soovitatakse kasutada ajal, kui haigustekitaja on nakatamisvõimeline, s.o vegetatsiooniperioodil ehk kui temperatuur on üle +5°C. Töölahus tuleb pritsida kändudele kas puude langetamisega samaaegselt või vahetult pärast metsa langetamist, kasutades selg- või käsipritsi. Suurematel raiealadel on kasutusel ka harvesteril olev spetsiaalne lisaseade. „Töö teostatakse 3 tunni jooksul peale langetamist. Käsitsi pritsimisel kandke lahus kändude pinnale umbes 1 mm paksuse kihina, oluline on seejuures jälgida, et kändude pind märguks ühtlaselt,“ soovitas Kiudsoo.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Uudised