Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 7. juuni 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sealihakonverents: Eesti peab suutma ennast sealihaga taas ise varustada

Sealihakonverents: Eesti peab suutma ennast sealihaga taas ise varustada
Foto: Äripäev AS
Täna, 7. juunil, Rakveres toimuval Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja rahvusvahelisel sealihakonverentsil on fookuses sealiha tootmise jätkusuutlikkus Eestis. Konverentsi eesmärk on analüüsida sealihasektori olukorda ja võimalikke arengustsenaariume, mis tagaksid sealihasektori jätkusuutliku arengu.

„Eesti sealihasektorit on viimastel aastatel räsinud Venemaa embargo, sealiha ekspordipiirangud ja sigade Aafrika katku jõudmine Eesti metsadesse ning taudi jätkuv oht farmidele. Kuigi turuolukord on natuke paranenud, siis tekkinud keerulises olukorras on hädavajalik sealihatootjate, lihatööstuste ja kaubanduse vaheline tihe koostöö kogu tarneahela ulatuses, et meie tarbijate toidulaual valitseks taas kodumaine sealiha,“ rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesinaine ja lihatoimkonna esinaine Anu Hellenurme.

Hellenurme sõnul vajab Eesti sealihasektori arendamine strateegilist vaadet. Lähiaastate esimeseks sammuks peaks olema sealihatootmise suurendamine vähemalt Eesti isevarustatuse tasemele. Meil on vaja nii suuremaid kui väiksemaid tootjaid, et sektori suutlikkus varustada eestimaalasi kodumaise sealihaga kasvaks. Sealihasektori elujõust sõltub otseselt ka kodumaise söödatööstuse ja teraviljakasvatuse käekäik.Viimase viie aasta jooksul on Eesti seakasvatust tabanud aga suured tagasilöögid. Möödunud aasta lõpu seisuga kasvatati Eestis Statistikaameti andmetel 265 400 siga, mida on võrreldes 2012. aastaga ligi 110 000 sea ehk 29% võrra vähem. Seakasvatusele on tugevat mõju avaldanud alates 2012. aastast Venemaa poolt kehtestatud erinevad impordipiirangud, mis on tõkestanud nii Eesti elusloomade kui liha ja lihatoodete ekspordi üle idapiiri. Ränga hoobi kodumaisele seakasvatusele on aga andnud ka sigade Aafrika katku jõudmine Eestisse, mille tõttu on vähenenud drastiliselt nii seakasvatajate arv kui sealihatootmine, samuti on seatud ranged piirangud sealiha ja lihatoodete ekspordile.Kuni 2014. aastani suutsid Eesti seakasvatajad toota liha nii palju, et seda on võimalik olnud ka eksportida. Statistikaameti andmetel langes aga 2015. aastal Eesti sealihaga isevarustamise tase 91% peale. 2016. aastal toodeti Eestis 42,7 tuhat tonni sealiha (15% vähem kui aasta varem) ning EPKK hinnangul langes sealihaga isevarustatuse tase juba 80-85% peale. Oleme viimased kaks aastat sealiha nõudluse katmisel sõltunud impordist.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960