Šaakalid on murdnud kümneid lambaid, kuid selle eest kahjutasu ei maksta

Šaakalid on murdnud kümneid lambaid, kuid selle ee
Šaakalid on murdnud kümneid lambaid, kuid selle eest kahjutasu ei maksta

Mitmed lambakasvatajad on šaakalite tõttu lammaste pidamisest loobunud või loobumas. Kui ilvese või hundi murtud lammaste eest saab omanik kahjutasu, siis šaakali murtud looma eest seda ei maksta, kuid šaakalid on murdnud kümneid loomi.

Urmas Aava on lambaid pidanud juba 15 aastat ning praegu on ta karjas 260 looma. Veel hiljuti oli nii, et lambad lasti kevadel välja ja toodi lauta alles augustis, kui oli aeg neid pügada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eelmisel aastal murdsid šaakalid Aava karjast 21 talle ja nüüd ei julge ta loomi ööseks välja jätta. Kuigi šaakalid käivad ka päeval, on siis lihtsam loomi valvata. Tänavu on kari väljas olnud alles nädala.

Aava hinnangul kasvab šaakalite arvukus kiiresti.

"Eelmisel aastal õhtusel ulgumise ajal oli võimalik isendid ära lugeda. Sel aastal ei ole mina enam suutnud karja ulgumise ajal isendeid kokku lugeda. Ma arvan, et minu juures on vähemalt kuue-seitsmepealine kari. Aga suheldes naabritega, ma arvan, et meie naabruses on neli-viis karja," rääkis ta.

Aava ei julge oma loomi enam mere äärde viia, kuigi just poollooduslikke kooslusi peaks lambad hooldama. Peale selle mõjub lammastele väga halvasti öine laudasolek.

"See tähendab seda, et ussitõrje, parasiitide tõrje ja ka lisasöötmine, nii et kevadel hiljem välja ja sügisel varem lauta. Lambapidamine majanduslikult ei ole enam sellises situatsioonis tulutoov. /.../ Tegelikult süüakse ära kõik maas pesitsevad linnud, mille jaoks meil see rannaniitude esmane taastamise otstarbekus on. Seetõttu läheb väga suure kahtluse alla Euroopa poolt saadud rahaliste vahendite kasutamine," rääkis Aava.

Nende muredega on Urmas Aava ettevalmistamas kirja keskkonnaministrile.

Ministeerium ei kompenseeri šaakalite tekitatud kahju

Tõstamaal lambaid kasvatava Margus Kase majapidamisest viisid šaakalid möödunud aasta suvel ära 42 talle ja viis täiskasvanud utte. Kask on ise jahimees ja leiab, et ennetava abinõuna võiks riik anda väljaspool jahiaega šaakali küttimise eriluba. Eelmisel aastal see anti.

"See aasta üritasime uuesti n-ö ennetava abinõuna saada kevadeks-suveks šaakali küttimise luba, kuna juba kevadel luusisid ümber maja ja käisid mööda lambaaedu. Aga kahjuks keskkonnaamet ei väljastanud luba," ütles Kask.

Keskkonnaministeerium kavatseb pikendada šaakali küttimise perioodi septembrist veebruari lõpuni järgmisel hooajal.

Šaakalit tohib Eestis küttida alates eelmisest aastast, kuid kuna riik peab teda väikeulukiks, siis ei ole riik kehtestanud, kui palju šaakaleid tohib maha lasta.

Riik kompenseerib ainult suurkiskjate - ilvese, hundi ja karu - tehtud kahjud, kelle küttimisele kehtivad piirangud. 2015. aastal hüvitas riik 201 tuhande euro ulatuses suurkiskjate poolt tekitatud kahjusid kokku 188 loomakasvatajale ja mesinikule.

"Kui nüüd maksumaksja otsustab, et maksame ka šaakali kahjud kinni, siis tõenäoliselt nii läheb. Eks me peame alati arvestama, et kusagilt tuleb see raha. Need summad ei ole lammaste puhul väikesed ja hunt, ilves ja karu võtavad praegu üsna palju seda maksukoormust," rääkis keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks.

Allikas: ERR uudised

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised