Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 9. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Selle sajandi tervisevaldkonna suurimaid väljakutseid on võitlus mikroobide resistentsusega, kus veterinaaridel on täita vastutusrikas roll. Eesti näeb probleemi lahendusena pigem konservatiivset ravimipoliitikat, asjakohaste uuringute tegemist enne antibiootikumiravi määramist ning antimikroobsete ainete kasutamise järelevalve ja keskkonda sattunud ravimijääkide seire tugevdamist,“ ütles Tamm oma tervitussõnavõtus. Ta pidas oluliseks, et veterinaararsti  ravimi valik oleks eesmärgipärane, lähtuks looma heaolust ja inimeste tervisest ning väldiks antibiootikumide liigtarbimist.

Tamme sõnul muutuvad teadlaste jõupingutused uute vaktsiinide väljatöötamisel ja kasutuselevõtul aina olulisemaks, sest paljudel juhtudel tuleb taudi leviku tõkestamiseks taudikoldes loomad hukata. „Juhin tähelepanu, et tänapäeva veterinaaria väärtus ei seisne kitsalt loomataudide ennetuses ja ravis. Ohtlike loomataudide levik toob endaga kaasa nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid tagajärgi“, lisas maaeluminister Tarmo Tamm.

Oma sõnavõtus puudutas maaeluminister ka sigade Aafrika katku, mis on Eesti seakasvatussektorit valusalt puudutanud. Lisaks tuvastati selle nädala alguses Leedu seafarmis selle aasta teine sigade Aafrika katku puhang kodusigadel, mis annab märku suveperioodi tõsisemast ohust viiruse levikuks metsast farmi. „Täna on taudiga toimetulekuks vajalik kõigi taudist haaratud riikide koostöö ja ühise strateegia järgimine. Siinkohal tunnustan teiste EL liikmesriikide veterinaarteenistusi, üheskoos tegutsemine ja kokkulepped taudi ennetuse ja tõrje korraldamisel on kindlasti aidanud kaasa taudileviku tõkestamisele,“ sõnas Tamm lõpetuseks.

Euroopa Loomaarstide Peaassamblee toimub 9. – 10. juunil hotell Meritoni konverentsikeskuses. Esmakordselt 2017. aastal Eestis korraldatav üritus on varasemalt roteerunud Euroopa Liidu vanemates liikmesriikides. Viimastel aastatel on korraldajamaadeks olnud ka uuemad liikmesriigid, kuid selline esinduslik foorum ei ole veel kordagi toimunud Baltimaades. Peaassambleesid toimub aastas kaks – kevadine roteerub liikmesriikide vahel ning sügisene toimub alati Brüsselis.