Kartuli saagikus kasvanud, köögiviljal vähenenud

Kartuli saagikus kasvanud, köögiviljal vähenenud
Kartuli saagikus kasvanud, köögiviljal vähenenud

Maaeluministeeriumi koostatud põllumajandussektori 2016. aasta ülevaatest selgub, et eelmise hooaja saagikus on kasvanud kartulil, puuviljadel ja marjadel, vähenenud aga avamaa- ja katmikköögiviljal.

Kartul

2016. aastal kasvatati kartulit 5,6 tuh hektaril ning kogusaagiks saadi 89,9 tuh tonni, mis teeb keskmiseks saagikuseks 15,9 t/ha. 2016. aastal vähenes kartuli kasvupind võrreldes 2015. aastaga 3%, saagikus aga 21%. Kuigi kartuli kasvupind on viimase 10 aastaga vähenenud 51%, siis saagikus on suurenenud 17%.
Varasemalt läks suur osa kartulist loomasöödaks, kuid viimastel aastatel kasvatatakse valdavalt lauakartulit.

2016. aasta juuli lõpus olid sagedased vihmasajud, mis andsid kartulimugulatele intensiivse kasvu ajal piisavalt vett. Suureks abiks on olnud ETKI ja TÜ Talukartuli koostöö tulemusena ühistu liikmete põldudele paigaldatud ilmajaamad, kus kogutud andmed õhuniiskuse, temperatuuri, tuule kiiruse jms kohta saadetakse Ðveitsis asuvasse serverisse, kus on lehemädaniku arengu matemaatilised mudelid ning sealt tulevate andmete põhjal planeeritakse Eestis õige pritsimise aeg.

Aiamaadel, kus haigustõrjet ei tehtud, levis massiliselt kartuli lehemädanik ja lehed hävisid.
Kasvanud kartulisaak oli 2016. aastal hea, kuid pikalt kestnud vihmaperioodi tõttu võis saagi säilitamine olla probleemne.

Kartuli müügihind ei ole viimase paarikümne aastaga oluliselt muutunud, suurenenud on aga tööjõukulud. Kartuli madala hinna tõttu püütakse kulusid kokku hoida, andes kartulile vähem väetist kui vaja, kuid selle tagajärjel kannatab kartuli kvaliteet. Sügiseti tekib kartuli ülepakkumine, kuna paljudel tootjatel ei ole piisavalt hoidlaid ja enamus saagist üritatakse juba sügisel maha müüa, mis viib aga hinna madalaks. Nende põhjuste tõttu on kartuli kasvupind aasta-aastalt vähenenud.

Avamaa- ja katmikköögivili

2016. aastal vähenes avamaaköögivilja kasvupind 2015. aastaga võrreldes 18 hektari võrra (1%), kogusaak oli 18 036 t (25%) väiksem ning avamaaköögiviljade keskmine saagikus oli 5 849 kg/ha (12%) väiksem.

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati 2016. aastal avamaaköögivilja kokku 3 121 ha, sellest 65% põllumajanduslikes majapidamistes (2 022 ha). Kõige suurema kasvupinnaga avamaaköögiviljakultuurid olid roheline hernes (551 ha), porgand (464 ha) ja kapsas (462 ha).

Katmikalal kasvatatud köögivilja pind oli kokku 243 ha. 2016. aastal suurenes enim (25 ha võrra) rohelise herne kasvupind. Muu avamaaköögivilja kasvupind suurenes aastaga 19 ha, kaalika kasvupind 6 ha, avamaakurgil 3 ha ja söögipeedil 1 ha.
Kahe viimase aasta võrdluses vähenes kapsa kasvupind 26 ha ja porgandi kasvupind 25 ha. Küüslauku kasvatati 2016. aastal 13 ha vähem ja mugulsibulat 9 ha vähem kui 2015. aastal.

Vaatamata kogu kasvupinna suurenemisele on enamus avamaaköögiviljade pinnad vähenenud. Porgandit kasvatati 2016. aastal 112 ha (19%) vähem, kapsast 40 ha (8%), mugulsibulat 35 ha (15%), küüslauku 28 ha (21%), söögipeeti 21 ha (6%), avamaakurki 8 ha (4%) ning kaalikat 7 ha (6%) vähem kui 2012. aastal.
Statistikaameti andmetel oli köögivilja kogusaak 2016. aastal 62 354 tonni, millest avamaaköögivilja saak moodustas 54 412 tonni ning katmikköögivili 8 739 tonni.
Üle kolmandiku (35%) avamaaköögivilja kogusaagist moodustas kapsas (19 147 t) ja teise ligi sama suure osa (31%) porgand (16 793 t).

Kui võrrelda kahe viimase aasta saake, siis 2016. aastal oli kõigi avamaaköögiviljade saagid 2015. aasta saakidest väiksemad. 2016. aastal ei saadud head saaki ka katmikköögivilja kasvatamisel ning võrreldes varasemate aastatega oli katmikköögivilja saak erakordselt väike. Kogusaak oli 8 739 t, millest katmikkurgi saak moodustas 5 116 t, tomati saak 2 312 t ja muu katmikköögivilja saak 1 311 t. Võrreldes 2015. aasta saakidega oli tomatisaak 2 527 t (52%) väiksem, katmikkurgi 1 751 t (25%) ning muu katmikköögivilja saak 436 t (25%) väiksem.

Puuviljad ja marjad

2016. aastal vähenes viljapuu- ja marjaaedade üldpind 2015. aastaga võrreldes 137 ha (2%), kogusaak oli 2 035 tonni (31%) suurem ning keskmine saagikus 506 kg/ha (45%) suurem.

Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal viljapuu- ja marjaaedade üldpind kokku 6 404 ha. Suurima osa kogupinnast moodustasid õunaaiad, mida oli koos pirniaedadega kokku 2 482 ha. Luuviljalisi kasvatati 531 ha ja marju 3 391 ha. Marjadest kasvatati enim maasikat (595 ha), musta sõstart (453 ha) ning vaarikat (250 ha).
Aastaga vähenes enim õuna- ja pirniaedade pind, 274 ha (10%) ning maasikaistandike pind, 110 ha (16%). Muu puuvilja ja marjade pind suurenes aastaga 379 ha võrra (28%) ning vaarikaistandike pind 5 ha võrra (2%)

Puuvilja ja marjade kogusaak oli 2016. aastal 8 578 tonni. Puuvilja ja marjade kogusaak sõltub suurel määral õuna- ja pirnipuude saagist, mis oli 5 497 tonni. Tänu soodsatele kasvutingimustele oli õuna ja pirnipuude keskmine saagikus viimaste aastate kõrgeim. Teiste kultuuride saagid jäid 2015. aasta saakidest väiksemaks - maasikasaak oli 430 t (25%) väiksem, punase ja valge sõstra saak 110 t (35%) ning musta sõstra saak 86 t (21%) väiksem.

Allikas: Maaeluministeerium

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised