Millised on toetusmeetmete kasutamise võimalused aiandustootjatele 2017. aastal?

Millised on toetusmeetmete kasutamise võimalused a
Millised on toetusmeetmete kasutamise võimalused aiandustootjatele 2017. aastal?

MAK 2014-2020 on käivitunud toetuste taotlemisel aktiivselt. Konkurents on tihe ja taotlejaid jätkub alati rohkem, kui eelarved seda võimaldavad, siiski oleme veel toetuste taotlemisel alles eelarveperioodi keskpunktis ja on hulgaliselt erinevaid toetusmeetmeid ja võimalusi oma ettevõtte arendamiseks. Need tuleb vaid üles leida ja enda jaoks töösse rakendada.

Allpool võimalustest lähemalt. Võrdluses eelmise MAK 2007-2013 programmperioodiga on aianduse valdkonnale lisandunud oluliselt rohkem erinevaid uusi võimalusi investeeringu – ja teadusmeedete näol.

Huvi aiandustootmise vastu kasvab. Järjest rohkem kolib maale elama edukaid inimesi linnast, kes tihti näevad ühe väljundina maal majandamisena just aiandustootmist ja otsitakse uusi ja huvitavaid võimalusi alternatiivkultuuride ja aiandustoodete väärindamise suunal. Võrdluses teiste tootmistüüpidega on aianduse tootjad toetuste kasutamise osakaalu suhtes statistiliselt kõige tagasihoidlikumalt.

FADN andmete alusel ainult 7% kogutoodangu väärtusest on toetuste rahaline tugi ja ca 93% ulatuses peavad aiandustootjad hakkama saama ettevõtte enda teenitud tuludest. Peamiselt majandatakse omavahendites sh investeeringuid teostatakse enamasti, kas omavahenditest või laenu abil.

Toetusmeetmed

Põllumajandustootjatele sh aiandustootjatele on selle MAK perioodi peamine meede Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks (Meede 4.1). Meede võimaldab teostada erinevaid investeeringuid tootmise arendamisse. Toimunud taotlusvoorude põhjal on aianduse valdkonnas rahuldatud 80% toetustaotlustest, mis on kõige suurem % võrdluses teiste valdkondadega (teravili, loomakasvatus, piimatootmine). I ja III taotlusvooru raames on toetust summaarselt määratud 6,2 miljoni euro ulatuses. Kõige populaarsem investeeringute suund on statisonaarsete masinate ja seadmete soetamine, taimede ost ja mobiilse masina või seadme soetamine, mille tarbeks on määratud toetust summas ca 2,29 miljoni euro eest.

Meetme maksimaalne toetusmäär programmperioodi kohta on 500 000 eurot ja keskmine toetusmäär 40%. Aianduse suunal toetatakse erinevat liiki investeeringuid nagu põllumajanduslikud tootmishooned (nt hoidlad, kasvuhooned jne.), statsionaarsete seadmete soetamine ja paigaldamine, bioenergi tootmiseks ehitised ja seadmed, viljapuuaia või marjaistandiku laiendamiseks või rajamiseks paljundusmaterjali ostmine ja istutamine, istandiku või puukooli piirdeaia või konstruktsiooni ostmine ning paigaldamine, mesindus – ja seenekasvatusinventar.

Alates 2017. aasta taotlusvoorudest on toetatav ka niisutusinvesteeringud (niisutussüsteemide ehitamine ja seadmete soetamine). Selle aasta teine taotlusvoor on planeeritud detsembri kuusse.

Juunis on võimalus taotleda toetust meetmest 4.2 Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus. Perioodi kavandatav eelarve on 25 miljonit eurot. Meetme abil toetatakse erinevaid investeeringuid peamiselt toidu – ja joogitootmise sh lahja alkoholi (nt õlu, siider, vein) tootmise tarbeks. Keskmine toetusmäär on 40% ja toetussumma taotleja kohta kuni 500 000 eurot. Võimaldatakse teostada erinevaid töötlemisinvesteeringuid ehitamisse ja seadmete soetamisse.

Augustis on võimalik taotleda toetust noortel alustavatel põllumajandustootjatel meetmes 6.1 Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine. Toetussumma taotleja kohta on 40 000 eurot ja oluline on, et taotleja alustab tegevust põllumajandustootjana esmakordselt ja on vanuselt alla 40 aasta. Meede võimaldab teostada investeeringuid põllumajandusega alustamisse läbi põhivara (ehitamine, masinad, seadmed, inventar, taimed istanduse rajamiseks jne.) ja käibevahendite.

Kui on soov oma ettevõtet arendada hoopis mittepõllumajanduslikul suunal, siis need ettevõtted saavad toetust taotleda novembris meetmest 6.4 Investeeringud majandsutegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Toetusmeede võimaldab erineval suunal investeeringuid, mis ei ole seotud põllumajandustootmisega. Eelmise aasta taotlusvoor oli väga populaarne põllumajandustootjate sihtgrupis päikeseenergia investeeringute suunal, aga võimalusi on erinevaid mitmetel tegevussuundadel. Toetusmäär põllumajandustootjatele on 50% ja maksimaalne toetussumma taotleja kohta 150 000 eurot.

Teadusmeetme suunal on käivitunud mitmed programmid, millest on võimalik tootjatel osa võtta koolituste kaudu. Huvipakkuvate koolituste osas on kõige parem hoida ülevaadet pikk.ee sündmuste kalendri abil. Käivitunud on teadumussiirde pikaajaline programm aianduse tegevusvaldkonnas, mille raames viiakse teadussuunal ellu erinevaid kasulikke ja vajalikke tegevusi aiandustootmise suunal.

Lisaks kiideti selle aasta märtsis heaks MTÜ Aiandusklaster tegevuskava innovatsioonitegevuste elluviimiseks aianduses. Klastri tegevusega on võimalik jooksvalt liituda ja klaster on kõigile huvilistele avatud. Aiandusklastri fookus on aiakultuuride kasvatusteholoogiate arendamisel, mis jaguneb omakorda seitsemeks alateemaks: leheanalüüs (kiire taimede toitainete vajaduse määramine), ilutaimed (kasvutingimuste ja taimede kvaliteedi parandamine), aedmaasikas (saagi hooaja pikendamine läbi tunnelkasvatuse), viinapuu (kasvukohale vastavate sortide ja tehnoloogiate arendamine), must sõstar (uued sordid mustsõstrakasvatuses ja optimeeritud väetamine), küüslauk (haiguse – ja talvekindluse parandamine) ning külmkuivatus (külmkuivatustehnoloogia väljatöötamine sõltuvalt aiaviljade eripäradest). Tegevused toimuvad 4 aastase perioodi vältel, mille raames toimuvad erinevate vastava valdkonna tootjate juures põldkatsed. Tulemused levitatakse nii internetis, kui on planeeritud ka erinevatel teemadel infopäevasid.

Soovitused taotlemisel

Esimene ja kõige olulisem soovitus on – varu aega! Hea taotlus ja edukas investeering toetuse abil eeldab korralikku ettevalmistust. Keerulisemad ja ajamahukamad investeeringud on kindlasti ehitusinvesteeringud, kus on rohkelt erinvaid detaile ja nüansse, millega peab arvestama, aga väheoluline ei ole ka sobiva tehnika ja tehnoloogia valik ettevõttesse. Tihti peitubki just töömaht nendes väikestes nüanssides, mis esmalt võivad tunduda ebaolulised. Korrektse toetustaotluse esitamiseks tuleb koguda erinevaid dokumente (load, hinnapakkumised, projektid jne.), see eeldab suhtlemist erinevate osapooltega – kõik see võtab aega. Ülepea kiirustatud projektid tihti pigem ebaõnnestuvad ja investeeringut tehes avastatakse, et tegelikult oleks vaja hoopis midagi muud.

Tegevuste muutmine juba taotletud investeeringutele võib osutuda keeruliseks või ei ole võimalik seda üldse teha. Investeeringud, millele toetust soovitakse taotleda peavad olema läbimõeldud ja lahendama ettevõtja jaoks olulisi kitsaskohti oma tänases tootmistegevuses.

Sõltuvalt meetmest suhteliselt tihe konkurents, piiratud eelarved ja hindamissüsteemi ülesehitus, võimaldab enamasti taotleda toetust ainult ühe korra, seda enam on oluline keskenduda õigetele valikutele. Oluline on enda jaoks läbi mõelda vajalikud investeeringud, valida sellest lähtuvalt sobivad meetmed ning jälgida, millised kulutused on toetusega toetatavad ja millised mitte. Põhjalik ettevalmistus võimaldab läbida toetusprotsessi väiksema pinge ja koormusega ning edukas ja kasumlik investeering pakub rahulolu pikaks ajaks.

Triin Luksepp 
Aakri Raamatupidamine OÜ

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

INTRAC Eesti otsib MÜÜGIJUHTI

Fontes PMP OÜ

12. juuli 2017

Uudised