Mis maksud meid ees ootavad?

Mis maksud meid ees ootavad?
Mis maksud meid ees ootavad?

Maksupakett läbis riigikogus teise lugemise ja juba järgmisel nädalal võetakse muudatused vastu. Äripäev annab ülevaate, mis täpselt maksupaketti alles jäi ja millisel kujul.

Muudatusi kommenteeris rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, kelle sõnul sai küll kokku kvaliteetne pakett, ent selle koostamisega läks siiski liiga kiireks. Üleeile ei läbinud teist lugemist vaid pakendiaktsiisi seadus, mis jäeti ootele.

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus

Ehk teisisõnu ettevõtluskonto. See tähendab, et ettevõtja, kelle aastane käive on kuni 25 000 eurot, saab hakata kasutama ettevõtluskontot, mis avatakse krediidiasutuses. Kõik, mis kontole laekub, peetakse kinni automaatselt 20% maksuga ja kord kuus kantakse üle maksuametile. Jegorovi sõnul on see kõige lihtsam ettevõtlusvorm, mis üldse olla saab. Kehtima hakkab 1. jaanuarist 2018.

Jegorov sõnas, et aastase käibe piirmäär 25 000 eurot peaks mikroettevõtete jaoks olema igati piisav, sest see teeb igakuiseks sissetulekuks pisut üle 2000 euro ja jätab ära kõikvõimalikud deklaratsioonide esitamise kohustused.

 

Magustatud jookide maks

Maksuobjektiks on magustatud jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta või millele on lisatud magusainet. Maksumäär sõltub vastavalt kas suhkrusisaldusest või magusaine lisamisest.

Jegorovi sõnul levis vahepeal meedias ekslik info, justkui tahetakse kehtestada magustatud jookide maksu ka piimatoodetele. „Tegelikult vastupidi,“ ütles ta ja selgitas, et kuna suure tõenäosusega võib olla tegu riigiabi juhtumiga, on vaja saada Euroopa Komisjonist kinnitus, et piimajoogid, joogijogurtid jms jäävad maksu alt välja. Seega on praegune plaan kirjutada seadusesse sisse, et piimatooted kuuluvad maksustamisele senikaua, kuni Euroopa Komisjonist on tulnud vastus, et need võivad maksu alt välja jääda.

Teine variant oleks olnud panna magusamaks riiulisse, kuni Euroopa Komisjon on otsuse teinud. See aga võib võtta omajagu aega. „Sel juhul poleks üldse teada, millal magusamaksu saaks vastu võtta,“ ütles ta.

Kolmas variant olnuks Jegorovi sõnul eirata võimalust, et tegu võib olla riigiabijuhtumiga ja võtta seadus vastu kohe sellisel kujul, et maksu alla jäävad vaid mahlad ja limonaadid. Siis oleks aga olnud risk, et kui komisjon ikka otsustab, et tegu on riigiabiga, oleks piimajoogi tootjatelt tagantjärgi maks sisse nõutud. „Vot see oleks olnud tõepoolest tõsine hoop meie tööstusele, ja seda riski me ei soovinud võtta,“ ütles Jegorov.

Euroopa Komisjonile on plaan esitada taotlus juba sel nädalal ja vastust loodetakse selle aasta jooksul. Opositsioon on varem ette heitnud, et Euroopa Komisjonile pole juba varem seda taotlust tehtud. Jegorov vastas, et tegelikult on komisjoni juba aprillis teavitatud sellest, et magusamaks tuleb, lihtsalt seni polnud mõtet komisjoni iga seadusemuudatusega pommitada. Nüüd aga seadus suuresti enam ei muutu ja saab ka taotluse esitada.

Tulumaksuseaduse muudatused

Seadusesse tehti mitmeid leevendusi. Näiteks kehtestati niinimetatud töötajate mobiilsuspakett. Jegorov selgitas, et olukorras, kus Eestis on liiga vähe tööjõudu, leevendati tulumaksuseadusega töötajate toomist mujalt piirkondadest. See tähendab, et enam ei kuulu erisoodustusmaksu alla transport, kui töötaja peab tööle tulema kaugemalt kui 50 kilomeetri tagant.

Kui aga transport on ikka liiga tülikas, saab tööandja töötajat töökoha lähedal ka majutada ilma, et see läheks erisoodustusmaksu alla. Seda aga vaid tingimusel, et majutuskoht töötaja teiseks elamiskohaks ei muutuks. „Loodame sellega, et see töötajate mobiilsus suureneb ja tööjõuprobleem leevendub,“ ütles ta.

Seadusesse jäi sisse, et regulaarsetel dividendimaksmistel hakkab nende maks olema 14%. Maksuarvestuse näide: kui ettevõte jaotab 2018. aastal kasumit näiteks 600 000, siis juba 2019. aastal sama summat dividendiks jaotades rakendub 14% tulumaks kolmandikule sellest summast ehk 200 000 eurole. Ülejäänud maksustatakse 20%ga. Kui kolmandal (s.o 2020.) aastal võetakse jälle 600 000 eurot dividende, siis rakendub 14% juba 1/3 kahe aasta summale ehk juba 400 000 eurole. Kui kolm aastat on möödas, hakkab 14% tulumaksu kehtima kolme aasta keskmisele dividendisummale, mida ettevõte on välja võtnud.

Kui omanikuks on füüsiline isik, siis rakendub talle täiendav kinnipeetav 7%, et kokku makstaks ikka 20% tulumaksu. Jegorovi sõnul on meede mõeldud selleks, et Eesti muutuks rahvusvaheliste kontsernide jaoks atraktiivsemaks.

Panditulumaksu aseaine

Panditulumaksu ei tule, kuid seadust täpsustakse nii, et maksuhalduril oleks olukordi parem hinnata. „Lihtkeeli kõlab see nii, et kui mõni laen lõhnab liigselt dividendi järgi, siis ta ongi dividend ja selle pealt tuleb maks maksta,“ ütles Jegorov.

Eraldi tuuakse välja, et 4aastase ja pikema kestusega laenude puhul tuleb maksuhalduri nõudmisel olla valmis tõendama kavatsust ja võimet laenu tagasi maksta. Kui laenu dividendiks ümberkvalifitseerimise säte on kehtiva olukorra täpsustus, siis üle 4aastaste laenude säte on seadusemuudatus. Nii tagatakse, et juba praegu antud laenude puhul (kui need sarnanevad kasumieraldistega) ei tule maksuamnestiat.

Jegorovi sõnul ei saa tulevikus enam tekkida olukorda, kus maksuhaldurile saab ette heita, et ta tõlgendas olukorda liiga laialt. „Loodame, et väga tugeva signaali saadab see, et kasumi maksuvaba väljaviimine ei ole aktsepteeritud,“ ütles ta.

Jegorov tõdes, et ettevõtjatega on olnud panditulumaksu teemal raske kompromissile jõuda, kuna osapooled alustasid arutelu täiesti erinevatest otstest. Viimaste vestluste põhjal ütles ta aga, et on näha, et ettevõtjad ja valitsus hakkavad vaikselt teineteise positsioonidele lähemale nihkuma. „Nad saavad aru, et Eestist on pessimistlikel hinnangutel lausa miljardeid eurosid välja viidud ja et midagi peab sellega ette võtma,“ ütles ta.

Rahandusministeerium teeb ettevõtjatele kindlad juhised, kuidas uues olukorras käituma peaks. Juhised tehakse koostöös maksuhalduri ja ettevõtlusorganisatsioonidega.

Sõidupäevikud kaovad

Muudatus tehti ka tööandja sõiduautode kasutamise korras, mida Jegorov nimetas Eesti maksumaailma pühaks lehmaks. Loobutakse sõidupäevikute regulatsioonist. Kuumäär 265 eurot, mis kehtib praegu kõikidele autodele, asendub kilovatipõhise erisoodustuse hinnaga, milleks on 1,96 eurot. Kui tööandja pole keelanud töötajal teha autoga isiklikke sõite, peab ta maksma kokku 1,3 eurot makse kilovati kohta. Kõik sõltub sellest, kas tööandja on andnud loa kasutada autot isiklikeks sõitudeks või ei. Kui on keelanud, tuleb selleks teha ARKis märge. Maksuamet võtab ARKist andmed ja teab selle põhjal, kes peab erisoodustuselt maksu maksma ja kes ei pea.

Abikaasade ühisdeklaratsioonid

Ühisdeklaratsioonidega jätkatakse, ent mõne muudatusega. Senise korra jätkumine ka kasvanud maksuvaba tulu puhul oleks tähendanud, et maksuvaba tulu ühisdeklaratsiooni kohta oleks mitte 500 eurot, vaid 1000 eurot, kuid Jegorovi sõnul poleks kuidagi olnud mõistlik, et riik toetaks praeguses tööjõupuuduse olukorras seda, et üks abikaasadest sõltumata põhjustest tööl ei käi.

Kui seni oli õigus abikaasale üle kanda mahaarvamisi (nt koolituskulud, eluasemelaenu intressid), siis nüüd saab üle kanda ka osa maksuvaba tulust, 180 eurot kuu kohta. Ehk siis, kui ühe abikaasa tulu on alla 2160 euro aastas, saab ta ülejääva maksuvaba tulu abikaasale üle kanda. Seda aga vaid juhul, kui mõlema abikaasa ühine tulu pole aastas suurem kui 50 400 eurot. Muudatus käib juba selle aasta tulude kohta, mida deklareeritakse järgmise aasta märtsis.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Arkna mõis otsib JUUSTUMEISTRI ABILIST

Tammiste Personalibüroo OÜ

20. august 2017

Arkna mõis otsib TEGEVJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

20. august 2017

Uudised