Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 21. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna müüakse enamus Eestis raiutud paberipuidust Skandinaavia turule, kus on võimas tselluloositööstus. „Kuna Eestist eksporditav puit on Rootsi ja Soome tööstuse jaoks vaid murdosa, on meie puitu kasutatud kui puhvrit, katmaks sealse tööstuse vajakuid. See on tähendanud meile suuri hinnakõikumisi ja toonud kaasa perioode, mil paberipuitu üldse kokku ei osteta,“ selgitas Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link.

Nii ettearvamatu turuseis ühe puidusordiga mõjutab Mikk Linki sõnul kogu puiduturgu. „Esiteks vähendab see metsaomanike huvi teha hooldusraieid ehk metsakasvatuslikke raied, millest saadav puit on peamiselt kütte- ja paberipuit. Teiseks vähendab see ka huvi lageraieid teha, kus saadavaks puiduks on peale palkide paratamatult ka paberi- ja küttepuit – kui ühte sorti on raske müüa või pole sel üldse turgu, lükkab omanik raie kergesti edasi, kuid siis ei jõua ka palk turule,“ ütles Link

Jätkusuutlik metsamajandamine eeldab stabiilsust ja tööde ette planeerimist. Kui täna eksporditavale paberipuidule tekib võrdväärne kodumaine nõudlus, tähendab see suuremat stabiilsust, mis on meie jaoks positiivne areng.

Mikk Link sõnul on eriti tähtis kodumaise töötleja olemasolust tulenev kindlus, et metsaomaniku metsakasvatuslikel raietel saadav puit ostetakse ära – see kasvataks omanike huvi neid raieid rohkem teha. Sellest oleks kasu laiemalt, sest mida paremini on meie majandusmetsad hooldatud, seda kvaliteetsemat puitu neist saab. 

Eesti Erametsaliidu liikmed, piirkondlikud metsaühistud, on järjepidevalt levitanud teadmist hooldusraiete vajalikkusest. Uue töötleja tulek turule aitaks seda kinnistada, et puidu saamiseks tuleb metsa ka kasvatada (majandada) ja turustatavat puitu ei anna mitte ainult lageraie.

Puidurafineerimistehase rajamine aitaks kaasa ka metsaomandi säilimisele. Eestis on üle 110 000 metsaomaniku, kellest rohkem kui 100 000 on peremetsaomanikud – koos peredega moodustavad nad kokku veerandi eestimaalastest. Metsaomandil on seega tugev sotsiaalne ja kultuuriline mõõde. Eesti maa kuulumine Eesti rahvale on tänapäevases rahvusvahelises kontekstis üks meie julgeoleku tähtis aspekt.

„Suhtlen oma kodu-metsaühistus, Läänemaa metsaühistus sadade metsaomanikega ja saan öelda, et metsaomandi hoidmisel on omanike jaoks määrava tähtsusega selle majanduslik ja tulu toov külg,” selgitas Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link. „Keskmiselt on erametsad läbi aegade paiknenud kehvematel muldadel ja olnud ka vähem hooldatud. Seetõttu on sealt saadav metsamaterjal halvema kvaliteediga, mis lihtsustatult tähendab, et ehituseks sobiliku sirge saepalgi väljatulek on madal ja paberipuidu osakaal suur. Stabiilne nõudlus paberipuidule suurendab omaniku kindlustunnet, seda teadmist, et mets on tema vara. Ta ei loobu sellest, ei müü metsamaad maha, vaid näeb perspektiivi metsa hoida ja anda üle ka oma järeltulevatele põlvedele.”