Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 21. juuni 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ohtlikud metsamarjad? Soomlasi ohustab tappev paeluss

Ohtlikud metsamarjad? Soomlasi ohustab tappev paeluss
Foto: Postimees/Scanpix
Eesti metsades laialt levinud ja põhiliselt rebaste kaudu leviv eluohtlik alveokokk-paeluss võib lähiajal jõuda Soome. Ravi paelussi vastu ei ole, aga selle levikut organismis on võimalik piirata. Ilma õigeaegse sekkumiseta võib nakatumine lõppeda surmaga.

Alveokokk-paeluss (Echinococcus multilocularis) põhjustab inimese sisselundites tsüste, toob kaasa kõhnumise, palaviku ja maksapuudulikkuse. Ilma ravita järgneb maksa hävimine ja surm, kirjutab Helsingin Sanomat.

Alveokokk-paeluss on tavaline Kesk-Euroopas ja Soome lahe teisel kaldal Eestis. Aastal 2011 tuvastati see parasiit esimest korda Rootsis. Parasiit levib põhiliselt rebaste ja kährikute väljaheidete kaudu ning seda kannavad edasi putukad, näiteks sipelgad.

Alveokokk-paelussi peamiseks lõpp-peremeheks on rebased, kuid nakatuda võivad ka kährikkoerad, koerad ning isegi kassid. Ussid on oma lõpp-peremeestes väga väikesed, 1-4 mm pikad ning nende eluiga (munade tootmise iga) sooles on keskmiselt 3,5 kuud. Paelussi vaheperemeesteks on aga hiired. Alveokokk-paelussi üksiktsüst vaheperemehes ei ole suurem kui 3 cm, enamasti on mõõtmed veelgi väiksemad. Kuid tsüstid paljunevad kiiresti, justkui pungudes pidevalt väljapoole, ning esialgse tsüsti kõrvale tekivad kiiresti väikesed tütarpõied. Seega näeb alveokoki tsüstikogumik välja nagu väikestest pallikestest koosnev kobar. Tsüsti kasvamine kahjustab organi kudet ja funktsiooni nii et nakkus lõpeb peremehe surmaga. Selline väljaspoole paljunemine on iseloomulik just alveokokk-paelussile. Sisuliselt võib iga rakk, mis tsüsti küljest eraldub, anda alguse uuele tsüstile ning rakud, mis satuvad vereringesse kantakse kehas laiali uutesse organitesse, kus nad paljunemist jätkavad. Seega paljuneb alveokokk kui halvaloomuline kasvaja.

Allikas: parasitoloogiaestis.blogspot.com.ee

Veterinaarprofessor Antti Oksanen ütles, et Soomes uuritakse igal aastal hoolikalt metsloomi ning võetakse proovid ligi 700-lt loomalt. Tema väitel on raske prognoosida, millal ohtlik parasiit Soome jõuab. Ta ütles, et on ühe kihlveo juba kaotanud: nimelt oli ta kindel, et parasiit jõuab enne Soome kui Rootsi. Läks teisiti. Rootsis on aga parasiiti nii vähe, et tõenäolisemalt levib see Soome ida poolt.

Alveokokk-paeluss kasvab täisealiseks ja muneb munad metslooma soolestikus. Munad satuvad väljaheitega loodusesse. Tuul, sademed, lendavad putukad ja sipelgad kannavad mune looduses edasi. Lisaks võivad munad edasi kanduda loomakarvade sees.

Inimene nakatub enamasti loodusest korjatud marjade, aga tõenäolisemalt koerte kaudu. Inimene on parasiidile vaheperemees. Parasiit inimese organismis ei paljune, küll aga põhjustab vaevusi.

Inimese siseelunditesse tekivad villide sarnased tsüstid. Halvimal juhul saab kahjustada maks, nii et selle elundi tegevus lakkab. Seetõttu on nakatumine eluohtlik. Parasiit võib laieneda kopsudesse ja mujale organismi.

Ravi parasiidi vastu ei ole. Seda pole võimalik organismist välja saada, küll on võimalik piirata selle levikut. Ravi kestab kogu eluaja.

Tavaliselt on raske öelda, kust inimene nakkuse sai, kuna peiteperiood võib kesta 5-15 aastat. Saksamaal on tuvastatud, et haigus on saadud põhiliselt metsloomadega kokku puutuvate koerte kaudu. See on tõenäoline, sest ka koer võib olla parasiidi peremees.

Professor Oksanen hoiatab kõiki välismaal reisides hulkuvate koerte silitamise eest.  Hulkuvad loomad võivad levitada ka muid haigusi, näiteks marutaudi.

Oksaneni arvates taudi Soome levimine metsamarjade söömist ära ei lõpeta. Küll aga hoiatab Soome toiduamet Evira, et nakkuspiirkondades ei tohiks pesemata marju metsas süüa.

Eri maade soovitused on väga erinevad. Näiteks Rootsis võib metsas marju vabalt süüa, kuna paelussi on tuvastatud väga vähesel määral ja tõenäosus nakatuda on väga väike. Šveitsis, kus paeluss on väga levinud, on tuvastatud, inimeste nakatumine on väga haruldane. Uuringute põhjal nakatub vaid iga kümnes inimene, kes on mune alla neelanud. Enamikul juhtudel tapab parasiidi inimese enda immuunsüsteem. Uurijate väitel haigestub vaid iga sajas mune alla neelanud inimene.

Loe pikemalt Helsingin Sanomast.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960