Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 22. juuni 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kogu tõde ühinemisest – kuidas edasi?

Kogu tõde ühinemisest – kuidas edasi?
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus pidas 16. juunil Viljandis Ugala teatris toimunud põllumeeste suurkogul kõne, milles ta rääkis Eesti Põllumeeste Keskliidu ühinemisest põllumajanduskojaga. Põllumajandus.ee avaldab suurkogul kõlanud kõne täies mahus.

Põllumeeste suurkogu toimumine teatris pole juhuslik – on ju põllumajandus üks osa Eesti kultuurist. Inglise keeles tähistab põllumajandust sõna „agriculture“ ehk siis otsetõlkes „agraarkultuur“. Eesti keeles kõlab see sõnaühend võõralt, küll aga on meile kõigile teada ja tuntud mõiste „kultuurmaastik“, millest poleks meil põhjust rääkida, kui põllumehed-maaharijad poleks aastatuhandeid näinud vaeva kultuurmaastiku kujundamisega. Ka president Arnold Rüütel on korduvalt viidanud Eesti põllumajanduse kõrgele kultuuritasemele, mille väljenduseks on meie piimakarja kuulumine Euroopa tippude hulka. Ilma kultuurita põllumajanduses kõrgeid saake või väljalüpse ei saavuta. See on selge.

Põllumeeste suurkogu teemaks oli „Kogu tõde ühinemisest!“. Päeva jooksul kõlasid väga huvitavad ettekanded organisatsioonikultuurist, innovatsioonist ja ühinemisest.

Koja ja põllumeeste liidu ühinemine

Koja ja põllumeeste liidu ühinemisel on palju eellugusid, õhus oli erinevaid tulevikustsenaariume. Kõige enam räägiti kahe põllumeeste organisatsiooni – põllumeeste liidu ja taluliidu ühinemisest, koda oli nende kahe organisatsiooni omavahelise flirtimise faasis pigem kõrvalseisja rollis. Koja puhul on kõhklusi tekitanud meie lai liikmeskond – koda pole ainult põllumeeste organisatsioon, meie liikmeteks on erinevad ettevõtted põllumajanduse ja toidutootmise väärtusahelast.

Koja ja põllumeeste keskliidu ühinemine on toimunud tasa ja targu. Astutud on samme, mis esmapilgul võivad tunduda tühised. Mulle tundus aastate eest, et esimeseks sammuks kahe organisatsiooni ühinemisel võiks olla meie füüsiline ühinemine. Lihtsamalt öeldes kolimine ühte kontorisse. Nii imelik kui see ka ei tundu, siis oli kahe suhteliselt sarnaste vaadetega organisatsiooni omavaheline koostöö enne ühte ruumi kolimist suhteliselt tagasihoidlik, kuigi asusime põllumeeste liiduga samas majas ja ka suur osa liikmetest kattusid. Niisiis vabastasin oma kabineti ja tegin ruumi headele kolleegidele põllumeeste keskliidust. Ja ei pidanud seda sammu kahetsema! Koostöö muutus päeva pealt. Rivaalitsemine vähenes, infovahetus paranes, tööjaotus süvenes.

Eesti põllumajandusorganisatsioonide koostöö

Põllumajandusorganisatsioonide koostööd on viimastel aastatel soodustanud ühised eesmärgid ja probleemid, mis on vähemalt ajutiselt lubanud erimeelsused kõrvale heita. Tihedamast koostööst võib rääkida alates 2011. aastast, mil algas koordineeritum tegevus käesoleva perioodi ühise põllumajanduspoliitika kujundamiseks. See oli tegelikult koostöö, millel oli rahvusvaheline mõõde. Laiem koalitsioon Leedu, Läti ja Eesti põllumajandus­organisatsioonidest aitas siluda ka ebakõlasid riikide sees. Jah, organisatsioonide vaheline koostöö pole teemaks mitte ainult Eestis, vähemalt sama suurte kui mitte suuremate väljakutsete ees seisavad ka meie naaberriikide põllumehed. Alates 2011. aasta oktoobrist korraldati Brüsselis ja Eestis mitmeid meeleavaldusi, aktsioone, allkirjade kogumisi, kohtumisi poliitikutega ja palju muudki. Kõik see kestis mitu aastat, oli pettumusi, tülisid, altvedamisi, rivaalitsemist. Kuid ühine eesmärk viia meie põllumajandustoetuste tase lähemale Euroopa Liidu keskmisele hoidis seltskonna üldiselt koos ja lubas solvumised alla neelata. Olime mitu aastat seisundis, kus justkui valmistuksime laulupeol osalemiseks, hinges oli pidev ärevus, adrenaliin oli laes, samm-sammult saavutatud edukad vahefinišid andsid indu juurde. Lõppkokkuvõttes tõime Eesti põllumajandusele ja maaelule 172 miljonit eurot juurde, just nii palju paranes meie eelarvepositsioon läbirääkimiste käigus. Usun siiani, et põllumehed ja nende organisatsioonid andsid sellesse protsessi väga suure panuse.

Alates 2014. aastast oleme olnud uues seisundis. Venemaa embargo, seakatk, piimakvootide kadumine, turukriis. Liikmete suur mure on paradoksaalselt kõige parem tööandja esindus­organisatsioonidele. Mõnede väikeste tagasilöökidega on viimased kolm aastat toimunud ka koja, põllumeeste keskliidu ja taluliidu koostöö süvenemine. Ühine mure on meid liitnud. Koostöö on liitnud, umbusk on vähenenud. Tulemuseks kolm kriisiabipaketti ja üleminekutoetuste taastamine. Kui vaatame uue valitsuse koalitsioonilepingut, siis oleksime selle justkui ise kirjutanud.

Aga kuidas edasi?

Oleme viimased paar aastat olnud pidevas muutumises. 2016. aasta septembris ühines kojaga Eesti Piimaliit. Nüüd toimus koja ja põllumeeste keskliidu ühinemine. Koda võttis ühinemiste tulemusel üle mõlema ühingu kohustused ja õigused. Koda sai juurde liikmeid, juhatus laienes, võimekus on juba täna kasvanud.

Oleme viimased aastad uuendanud koja põhikirja, korrastanud struktuuri, töötanud välja strateegia, sõnastanud koja missiooni ja visiooni.

Tulevik on biomajandusel

Oleme jõudnud arusaamani, et põllumajanduskoja liikmete ühisnimetajaks on biomajandus. Meie liikmed jagunevad nelja gruppi: põllumajandustootjad, põllumajandussaadusi töötlev tööstus, metsandus ja maamajanduse sidusettevõtted. Koja liikmeskonnast on täna siiski veel puudu mõned biomajanduse pildile kuuluvad tegevusalad. Olgu siinkohal nimetatud näiteks kalandus.

Mis see biomajandus üldse on? Biomajandus on biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks, materjaliks, bioenergiaks. Biomajandus põhineb peamiselt põllumajandusel, kalandusel ja metsandusel ning nendega seotud tööstustel, mis toodavad, majandavad või kasutavad muul moel bioloogilisi ressursse.

Sellel aastal kokku lepitud koja strateegia kohaselt on põllumajanduskoda biomajandus­ettevõtjate ühishuvide koondaja ja eestkõneleja Eestis. Kojas töötatakse Eesti biomajanduse konkurentsivõime ja taastuvate loodusvarade kui rahvusliku rikkuse tõhusa ja kestliku väärindamise nimel.

Tahame kujundada organisatsioon kuhu iga biomajandusvaldkonna ettevõtja tahaks kuuluda.

Kuigi Maaeluministeeriumi initsiatiivil on biomajanduse strateegiline planeerimine juba mitu aastat tagasi lauale tõstetud, siis kahjuks on elu näidanud, et valitsus pole olnud selleks veel valmis. Seda enam on meil biomajanduse valdkonna ettevõtteid koondava organisatsioonina võimalus olla siin suunanäitajaks ja initsiatiivi hoidjaks.

Koja tegevus kolmel tasandil

Rääkides koja tegevusloogikatest on meie ülesandeks kujundada biomajanduse arenguks soodsat majanduskeskkonda riiklikul tasemel ning ärikeskkonda väärtusahela tasemel. Samuti anda oma panus liikmesettevõtete tegevusvõimekuse kasvuks.

Soodsa majanduskeskkonna kujundamiseks tegeleb koda iga päev poliitikaga. Poliitika on oluline, sest nagu öeldakse, kui sa ei tegele poliitikaga, siis tegeleb poliitika sinuga. Teeme koostööd kõikide erakondadega, ükski erakond ei meeldi meile rohkem või vähem. Meile meeldivad ideed, otsused ja teod, mis viivad edasi Eesti elu, majandust, põllumajandust ja toidutootmist.

Väärtusahela põhine lähenemine on olnud koja loomisest saadik organisatsiooni toimimise üheks kandvaks ideeks. Kriitiliselt peeglisse vaadates tuleb tunnistada, et alati pole see õnnestunud. Tuleviku vaadates loodan, et saame üha rohkem aru, et vastastikune süüdistamine tarneahela toimimist efektiivsemaks või ettevõtjate elujärge paremaks ei muuda. Organisatsioonina peame seisma väärtuste eest, mis soodustaks koostöökultuuri, edendaks häid kauplemistavasid ja partnerit austavat dialoogi.

Usun siiralt, et ka kodumaise tooraine eelistamine ja kasutamine Eesti toidutoodete tootmisel on strateegiline küsimus. Iga ettevõte lähtub kasumi maksimeerimisest ja valib sellest tulenevalt oma strateegia. Organisatsioonina peab aga kodumaine väärtusahel, mis saab alguse Eesti põllult ja metsast, olema meie selges fookuses. See on meie ühine asi, mis peaks ettevõtjatele andma tõuke ühte organisatsiooni koondumiseks.

Suurkogul oli juttu ka innovatsioonist. Innovatsioon ja digitaliseerimine on paari nädala pärast Euroopa Liidu nõukogu eesistumise üle võtva Eesti prioriteediks. See on ka põllumajanduses digitaliseerimise teema fookusesse tõstnud. Tunnetuslikult ei kahtle meist keegi, et Eesti põllumajandus kuulub Euroopa innovatiivsemate hulka – näeme ju, et laudad ja põllud on täis uut tehnoloogiat. Julgen siiski öelda, et tegelikult peaksime digitaliseerimise ja innovatsiooni teema palju tõsisemalt ette võtma. Kui paljud teist julgevad kinnitada, et oskame ja suudame täna ära kasutada neid võimalusi, mida meie kasutuses olev tehnoloogia tegelikult võimaldab? Kas selleks on üldse loodud vajalikud eeldused, ka riigi tasandil.

Küsimus pole mitte ainult vajaduses efektiivsust tõsta, tulevikus muutub digitaliseerimine võtmeküsimuseks, et tulla toime kasvava bürokraatia ja karmistuvate keskkonnanõuetega. Digitaliseerimine, täppisviljelus ja nutilahendused on ellujäämise küsimus.

Kokkuvõtteks

Soovin meile kõigile kindlat meelt, et vajalikud muutused ellu viia. Professor Maaja Vadi viitas oma sõnavõtus, et vaid pooled organisatsioonide ühinemistest on edukad. Mina usun, et organisatsioonina kuulume nende 50% hulka, kes saavutavad edu, ühinemisel tekib vajalik sünergia ja saame jõudu juurde! Kindlustunnet annab teadmine, et üle 90% Viljandisse suurkogule tulnud ettevõtjatest hindas põllumajandust perspektiivikaks tegevusalaks, millesse nad tahavad ja julgevad investeerida.

Roomet Sõrmus

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960