Põlluinfo: keskendume suviviljadele

Põlluinfo: kahjurid ründavad
Varre peitkärsakate vastsed (tõugud) kahjustamas rapsi

Eelmise nädala soojad ilmad soodustasid putukate aktiivsust. Suviteraviljadel võis kohata mõnel pool juba massiliselt lehetäilasi, samuti oli näha ripslasi, viljakukkesid jt kahjureid. Suvirapsil on kohal hiilamardikad, samuti oleme täheldanud suvirapsil kapsakoid, kelle arvukus tänavu jääb ilmselt suhteliselt madalaks. Samuti on varre-peitkärsakas jõudnud muneda suvirapsi.

Suviraps

Suvirapsi kasvufaas on juba sealmaal, et taimed on alustanud varre pikkuskasvu. Varre- peitkärsakas muneb suvirapsi kohe kui leiab sobiva munemiskoha. Jälgige hoolikalt suvirapsi taimi ning tehke seiret, kuna putukas on väike, 2,5–3,3 mm pikkune tume kärsakas, kes taime liigutamisel end maha kukutab ning jääb mõneks ajaks kokkutõmbunult ja liikumatult mullale lebama. Mardikad asustavad taimi alates varsumisest kuni õienuppude moodustumise keskpaigani. Optimaalne lendlusaegne õhutemperatuur on 20°C. Emased isendid munevad lehe või lehevarre epidermise alla, munemiskohal võib näha tumerohelist muhku. Munajärk kestab 5…8 päeva. Esialgu kahjustavad tõugud külgvõrseid, hiljem suunduvad peavarde ning sealt lahkuvad läbi varre mulda nukkuma. Vahel on kogu vars seest õõnsaks söödud. Kahjustatud vars kuivab ja murdub, seemned jäävad kõlujaks. Kahjustatud lehevarte või kahjustatud leheroodudega lehed sageli kolletuvad ja kuivavad.

Kui teie suviraps on varsumisfaasis, on kahjustust kerge tuvastada. Põllu äärtes on tavaliselt kahjustused suuremad. Taimed on sageli harulisemad/põõsasjad, võrsuvad altpoolt ja varre alumine osa on paksenenud. Kahtluse korral tõmmake taim välja ja lõigake pooleks. Kui leiate seest tõugud (valge, musta paega) on tõenäoliselt tegemist varre-peitkärsaka vastsega. Kui aga teie taimed on väiksemad nt 4-5 lehe faasis, siis ilmselt kahjustusi Te ei pruugi veel näha. Mardikate esinemist saate tuvastada kollaste vesipüünistega või loendades mardikaid taimedel. Tõrjekriteeriumiks loetakse 1 mardika leidmist 6 taime kohta.

Kapsakoi kahjustus rapsil
Kapsakoi kahjustus rapsil

Varre-peitkärsakat võib tõrjuda nii kontaktsete toodetega nagu Decis Mega 0,125-0,15 l/ha, Kaiso 50 EG 0,15 kg/ha, Fastac 50 0,2-0,3 l/ha, Mavrik Vita 0,2 l/ha ja samuti süsteemsete toodetega nagu Proteus OD 0,6-0,75 l/ha ja Biscaya 0,3 l/ha. Lisaks on spetsiaalselt varjatud kahjurite tõrjeks nagu peitkärsakad (eriti siis kui kärsakas on jõudnud juba muneda), lubatud toode Pyrinex Supreme 0,75-1,25 l/ha, mis toimib nii kontaktselt kui gaasidena. Fumigantse toime tõttu (preparaadi aurustunud faas) tõrjutakse ka raskesti ligipääsetavates kohtades asuvaid kahjureid. Tõenäoliselt tehakse varre-peitkärsaka poolt suuremaid kahjustusi just varajasematele külvidele, millel suvirapsi kasvufaas on munemiseks sobivaim.

Hiilamardikate tõrjekriteerium: Õiepungade algfaasis alustada tõrjega kohe, kui ühe taime kohta on 1-2 mardikat või vahetult õitsemise eel 2...4 mardikat. Hiilamardikate tõrjeks sobivad kõik kontaktse kui süsteemse toimega rapsile registreeritud preparaadid nagu Decis Mega 0,125-0,15 l/ha, Karate Zeon 0,1-0,15 l/ha, Kaiso 50 EG 0,15 kg/ha, Fastac 50 0,2-0,3 l/ha, Mavrik Vita 0,2 l/ha, Proteus OD 0,6-0,75 l/ha, Biscaya 0,3 l/ha, Pyrinex Supreme 0,75-1,25 l/ha.

Kapsakoi tõrjekriteerium. Keemilist tõrjet soovitatakse alustada, kui ühel taimel on 5-10 röövikut ja asustatud taimi on kuni 25%. Kapsakoi feromoonpüüniseid on otstarbekas kasutada eelkõige kahjuri prognoosi eesmärgil. Kapsakoi tõrjeks sobivad Proteus OD 0,6-0,75 l/ha, Biscaya 0,3 l/ha, Kaiso 50 EG 0,15 kg/ha, Mavrik Vita 0,2 l/ha, Pyrinex Supreme 0,75-1,25 l/ha.

Suvirapsi kasvureguleerimine ja leheväetamine

Rapsi suur toiteainetevajadus on ilmselt kõigile teada. Raps tarbib alates rosetifaasist, terve varsumise perioodi suurel hulgal toiteelemente. Võtmeelementideks on rapsil kindlasti peale põhielementide (N,P,K) väävel, magneesium, mangaan ja boor.

• Boor soodustab kõtrade ühtlasemat küpsemist ja rikkalikumat õitsemist, suurendab terade saagikust ning seemnete õlisisaldust. Booripuudusel varred mõranevad ning lehed on kortsulised, halveneb õitsemine, väheneb kõtrade moodustumine ja täitumine ning raps valmib ebaühtlaselt. Booripuudus on suurem muldades, millel on kõrge kaltsiumi sisaldus ehk kõrge pH-ga mullad. Tingimata tuleks anda boori värskelt lubjatud muldadele.

• Magneesium soodustab paremat kasvu, soodustab õitsemist ja ühtlasemat valmimist, suurendab saagikust ning seemnete õlisisaldust. Magneesium aktiveerib enamikke taimele vajalikke ensüüme paremini kui ükski teine taime toiteelement. Magneesiumi tarve on rapsil kolm korda suurem kui teraviljadel. Magneesiumipuudus tekib muldades, mis saavad suures koguses kaaliumväetist ning esineb sageli happelistel ja liivmuldadel. Magneesiumipuuduse väliseks tunnuseks on kloroos. Vanematel lehtedel tekib lehtede soonte vahel kolletumine, samuti levib pruun või purpurne kirme alates lehe servadest.

• Mangaan aktiviseerib ensüümide toimet ning fotosünteesi. Alandab nitraatide sisaldust seemnetes ja suurendab proteiini sisaldust. Mangaanipuudus võib põhjustada ähmaseid kollaseid laike esmalt hiljuti täissuuruse saavutanud noorematel lehtedel. Lehtedel võivad tekkida kärbunud täpid ning rapsi kasv võib pidurduda ning hilineb kõtrade täitumine. Sageli võib segi ajada selle magneesiumipuudusega, kuid viimase puhul tekib lehtedel punetus. Mangaani omastamine mullast on tähtis hea kontakt juurte ja mulla vahel.

• Väävel soodustab õitsemist, ühtlasemat valmimist, suurendab terade saagikust ning seemnete õlisisaldust. Väävlipuuduse avastamine hooaja alguses on väga oluline, sest raps on eriti tundlik väävlipuuduse suhtes. Sellega seoses võib tekkida märkimisväärne majandusliku tulu kaotus. Esimene tunnus algab noorematest lehtedest, kus lehed muutuvad kollaseks (marmorjaks), kollasus algab lehe servadest. Teine väga selge tunnus ilmneb õitsemisel, kus õied on väikesed ja kroonlehed kahvatu värvusega

Lisaks vajab raps vaske 50-100 g/ha, tsinki 200-400g/ha ja molübdeeni 10-15g/ha. Soovitame kasutada spetsiaalselt rapsile mõeldud kompleksmikroväetisi, mis sisaldavad vajalikke toiteelemente nagu Profi Raps 1,0-2,0 l/ha, YaraVita Brassitrel Pro 2,0-3,0 l/ha ja Boson 2,0-3,0 l/ha, samuti YaraVita Universal Bio 2,0-3,0 l/ha.

Konkreetse puuduse puhul kasutage eraldi elementidena leheväetisi, sobivad on: Profi Boor 150 (B 150g/l) 1,0-3,0 l/ha, YaraVita Thiotrac (N 148g/l, S 340g/l), Hefe Efect S (N 207g/l, S 300g/l) 1,0-2,0 l/ha, Profi Vask (N 52g/l, Cu 119g/l) 1,0-2,0 l/ha, YaraVita Coptrac (N 69g/l, Cu 500g/l), Profi Tsink (N 57g/l, Zn 134g/l) 1,0-3,0 l/ha, YaraVita Zintrac (Zn 700g/l) 1,0-2,0 l/ha, YaraVita Mantrac Pro (N 69g/l, 500g/l) 0,8-1,0 l/ha, Profi Mangaan-nitraat (N 110g/l, 134g/l) 1,0-2,0 l/ha.

Leheväetistega koos on hea teha ka kasvureguleerimine, eriti kui taimik on tärganud väga ebaühtlaselt. Suvirapsi pritsitakse varre tugevdamise eesmärgil kevadel, kui taimedel on 6-8 pärislehte või varsumise parandamiseks ja külgvõrsete kasvu stimuleerimiseks, kui taimed on 30-50 cm kõrgused. Selle arvelt hoogustub külgvõrsete arenemine, mis võimaldab taimel moodustada rohkem produktiivseid kõtrasid, ühtlustada õitsemist ja selle tulemusena suurendada saaki.

Pritsimisega kaasneb mõningane rapsi kasvu pidurdus. Kasvureguleerimiseks on sobivad tooted Folicur 1,0 l/ha, Orius 250 EW 0,75-1,0 l/ha, Tilmor 1,0 l/ha, Caryx 0,7-1,4 l/ha, Juventus 90 0,5-0,8 l/ha.

Suviviljades kõrreliste tõrje

Kõrrelised nagu tuulekaer, rukki-kastehein kui ka kukehirss on jõudsalt tärganud ning kes veel pole jõudnud tõrjet teha, peaks sellele kohe kindlasti kiiresti mõtlema, eriti oluline on jälgida varajasi otrasid, sest seal hakkab kohe kindlasti aeg ümber saama. Odras saab kõrrelisi tõrjuda ainult Puma Universal-ga, kulunorm 0,8-1,0 l/ha ja Axial 50 EC-ga, kulunorm 0,6-1,0 l/ha. Puma Universal-i kasutamisel lisage juurde spetsiaalne märgaja Actirob, mis aitab tootel veel tõhusamalt tuulekaera vastu toimida.

Suvinisus saab kõrrelisi tõrjuda ka teiste preparaatidega nagu nt Tombo WG, kuid ainult kuni teise kõrresõlme moodustumiseni. Tombo WG ei ole soovitatav segada kasvuregulaatoritega ja vedela lämmastikuga, kuna võib põhjustada kahjustusi teraviljale. Seevastu fungitsiididega segamisel üldjuhul probleeme pole, siiski ei soovita spiroksamiini (Falcon Forte, Input) sisaldavate toodetega segada, kuna on täheldatud kultuuri kahjustamist.

Segamisel soovitame eelistada ühe või kahe toimeainega fungitsiidi võimalike kahjustuste vältimiseks. Kasutamisel ärge unustage lisada 0,5 l/ha spetsiaalmärgajat Dassoil’i kuna teiste märgajate kasutamisel võib efektiivsus kõrrelistele jääda nõrgaks. Tombo WG kulunorm 0,1-0,2 kg/ha Toode Avoxa võib kasutada sarnaselt Tombo WG-le kuni 2. kõrresõlme moodustumiseni. Olenevalt tõrjutavate umbrohtude spektrist on kulunorm 1,35 l/ha või 1,8 l/ha. Tõrjub lisaks kõrrelistele (tuulekaer, rukki-kastehein) teatud kaheidulehelisi umbrohtusid nagu roomav madar ehk virn, kesalill, kummelid, vesihein, põldkannike, harilik hiirekõrv. Negatiivset mõju järelkultuurile ei ole täheldatud.

Hernemähkuri tõrje aeg läheneb

Kuna taimed kasvavad kiiresti on varsti käes herne õitsemisaeg. Hernemähkur on meil hernel enim kahju tekitav putukas. Üldiselt langeb liblikate väljalend kokku herne õitsemisega. Peale lendlust munevad liblikad taime ülemistele lehtedele, õievarrele, kauna algmetele enamasti ühekaupa. Üks emane muneb kuni 300 muna. Varsti pärast munadest koorumist närivad röövikud end kauna sisse, kus toituvad teradest. Kahjuriteks on röövikud, tavaliselt on neid kaunas 1–3. Aastas on üks põlvkond.

Hernemähkuri kahjustus
Hernemähkuri kahjustus

Õige pritsimisaja määramisega on võimalik tõsiseid kahjustusi vältida. Lihtsaim viis on liblikate maksimaalse lendluse aeg tuvastada feromoonpüünistega. Selleks pannakse hernepõldu 1 feromoonpüünis kolme hektari kohta. Püüniseid on soovitatav panna põllu äärest 6-10 m sissepoole. Kui püünisesse tuleb ööpäevas vähemalt 5–10 liblikat, siis on lendlus küllalt tugev ja tuleks pritsida. 
Püüniseid kontrollitakse hommikuti, loendades ja märkides üles liimilehel olevad hernemähkuri liblikad. Optimaalne pritsimisaeg on 2-3 päeva pärast. Õige pritsimise aeg hoiab oluliselt kokku kulutusi taimekaitsevahenditele. Suure lendluse ajal korrata pritsimist umbes 10 päeva pärast. Henemähkuri tõrjeks võib kasutada Decis Mega 0,15 l/ha, Fastac 50 0,2 l/ha, Mavrik Vita 0,15-0,2 l/ha, Proteus OD 0,75 l/ha. Soovitame herne õitsemise ajal kasutada Mavrik Vitat, kuna toode on oma unikaalse omaduse tõttu ohutu mesilastele ja paljudele teistele kasulikele putukatele.

Uuri lisa Scandagra Eesti kodulehelt.

Tiiu Annuk
agronoom-nõustaja
Scandagra Eesti AS

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised