Kuidas kaitsta otra seenhaiguste ja lamandumise eest?

Esimene fungitsiidiga pritsimine kõrsumise alguses (kasvufaas 30–32) on oluline produktiivvõrsete ja pähikute ellujäämiseks – põhialus saagile. Erinevalt nisust on odral vähem võimalik taastada varastes kasvufaasides seenhaiguste tekitatud negatiivseid mõjusid võrsumisele ja võrsete koguarvule, samuti on ka odra alumised lehed saagi moodustamisel suurema tähtsusega. Suuremast lämmastikukogusest tingitud tihedas kultuuris saab esimest fungitsiidi pritsimist kombineerida kasvuregulaatori kasutamisega. Sellega vähendatakse lamandumise ja/või kõrre murdumise ohtu.

Teine pritsimine tuleb teha enne loomist viljatupe avanemise ajal (kasvufaas 39–49). Sellega suurendatakse terade arvu m² kohta, samuti suurendab terade mahtu ja täituvust ka pikem rohelise lehepinna kasvuperiood. Jällegi võib siin faasis lisada kasvuregulaatorit, et vähendada lamandumise ja/või viljapeade murdumise ohtu, et ei tekiks olukorda, kus kombainil jäävad viljapead koristamata. 

Niinimetatud SDHI keemia on innovatsiooni viimane sõna teravilja fungitsiidide toimeainetes ja pakub vanema põlvkonna toimeainete suhtes ka odrale olulisi eeliseid nt selliste haiguste tõrjeks nagu võrklaiksus, äärislaiksus ja ramularia. 

BASF pakub kahte varianti SDHI fungitsiide:

-          Toimeainet fluksapüroksaad sisaldavad tooted Ceriax, Adexar, Librax ja Priaxor.

-          Toimeainet boskaliid sisaldavad tooted Viverda ja Bell Super.

BASFi mõlemad SDHI fungitsiidide perekonnad tagavad enamat lisaks parimale haigustõrjele – kasutamisel nii ennetavalt kui ravivalt – mõjudes täiendavalt kõrre tugevusele ja kvaliteedile. See lisatoime tuleneb suuremast ligniini sisaldusest – looduslik ’tsement’, mida taim kasutab rakuseina moodustamiseks ja tugevdamiseks.

Toimeaineid „täislaetud“ BASFi fungitsiidid koos innovatiivsete formulatsioonidega pakuvad ainulaadset kulunormi ja kasutamise aja paindlikkust. Majanduslikult optimaalne kulunorm odrale on tavaliselt madalam kui talinisule, jäädes kulunormi vahemikku ? kuni ½ toote täisnormist. Ehk miks mitte kasutada sama fungitsiidi kõikidel teraviljadel ja lihtsalt kohandada kulunormi vastavalt konkreetse kultuuri vajadusele? See tähendab vajadust osta ja säilitada vähem tooteid ning samuti teha vähem vigu.