Enam kui 1,5 miljonit eurot küsiti toetust noores metsas hooldusraiete tegemiseks. Oma metsa plaanib toetuse abiga hooldada ligi 950 metsaomanikku, tööde pindala on üle 10 100 hektari. Suurim huvi hooldusraiete toetuse vastu oli Pärnu-, Viljandi-, Põlva- ja Lääne-Virumaal, kus metsaomanikel on kavas hooldusraied teha enam kui 1000 hektaril.
„Erametsades tehakse üha innukamalt nii metsauuendust kui metsa kasvatamiseks ülivajalikke hooldusraieid. Need on tööd, mis omanikule tähendavad praegu kulusid, kuid metsatulu annavad järgmistele põlvedele,“ märkis erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. „Kindlasti mõjutab metsaomanike käitumist toetuse saamise võimalus. Vähemtähtis pole aga see, et on olemas abimees, kes metsaomanikul vajalikud tööd ära teha aitab – metsaühistu saab vajadusel hooldusraie korraldamise enda õlgadele võtta. Kes aga metsas ise võsasaega toimetada tahab, saab vajalikke näpunäiteid sellest videost: http://www.eramets.ee/video/valgustusraie_oppevideo,“ täpsustas Aun.
Oodatult suur huvi oli metsaomanikel tormikahjude kõrvaldamise ja metsa taastamise toetuse vastu, seda eelkõige eelmisel aastal Lõuna-Eestit laastanud juulitormi tõttu. Kokku taotleti tormikahjude kõrvaldamiseks ja metsa taastamiseks toetust veidi üle miljoni euro, enim esitati taotlusi Valgamaalt. Kuna eelarves ei jätku raha kõikide taotluste rahuldamiseks, rakendatakse nende taotluste osas hindamiskriteeriume. Eelised on taotlustel, mille puhul taastatava metsamaa osakaal on suurem. Piiratud eelarve tõttu jäävad täies ulatuses rahastamata metsakahjustuste ennetamise tegevused.