Millised on lihaveiste tervist mõjutavad tegurid?

Millised on lihaveiste tervist mõjutavad tegurid?
Millised on lihaveiste tervist mõjutavad tegurid?

Maaülikooli Suurloomakliiniku vanemloomaarst Alar Onoper vastab mahetootjatele korraldatud infopäevadel ja õpiringides üleskerkinud lihaveiste tervist puudutavatele küsimustele.

Millest sõltub lihaveiste tervis?
Lihaveiste tervis sõltub peamiselt nende pidamistingimustest, söötmisest, geneetikast ja karjas levivatest haigustest. Kui esimesed kolm on farmis heal tasemel, põevad loomad haigusi kergemini ja suremus on väiksem. Haigused võivad olla nakkuslikud, levides loomalt loomale, või mittenakkuslikud. Nakkuslikke haigusi põhjustavad viirused, bakterid, parasiidid ja seened. Mittenakkuslikud haigused on näiteks abstsessikolle, emakapõletik jms.

Kuidas nakkushaigused levivad?
Kõige sagedamini toimub nakkuse ülekanne otsekontakti teel, kui haige loom puutub kokku haigusele vastuvõtliku loomaga. Nakkuste edasikandjatena on olulisel kohal putukad, teised loomad ja inimene. Viirused võivad levida isegi tuulega. Loode võib saada nakkuse emalt või vasikas pärast sündi emapiima juues. Nakkuskoldeks võivad olla ka karjamaad, kus on eelnevalt loomi karjatatud. Samuti on farmihooned, kus on peetud haigeid loomi ja mis on jäänud desinfitseerimata, uutele loomadele suureks ohuks.

Millist kahju nakkushaigused karjas põhjustavad?
Ennekõike põhjustavad nakkushaigused karjas suurt majanduslikku kahju. Kulutused loomade ravimitele, vaktsiinidele ja loomaarstiteenusele on tavaliselt märkimisväärsed. Haiged loomad ei võta kaalus juurde, ammlehmad ei tiinestu hästi. Nakkushaigused võivad põhjustada embrüonaalset surevust ja aborte. Ägeda haigestumise korral võivad vasikad ja ka täiskasvanud loomad surra. Lisandub tööjõukulu, kuna loomi tuleb karjamaadelt püüda ja fikseerida. Kui ettevõte otsustab hakata mingi haiguse ennetamiseks karja vaktsineerima, lisanduvad iga-aastased kulutused vaktsiinidele.

Kuidas saaksin teada, millised nakkushaigused minu karjas loomadel juba on?
Kõige lihtsam viis karja erinevatele haigustele uurida, on võtta proove. Tavaliselt vere- ja roojaproove. Roojaproovide võtmisega saab hakkama iga loomapidaja. Vereproovide võtmiseks tuleks kutsuda loomaarst. Ideaalis tuleks karja uurida nakkushaigustele siis, kui karjas veel probleeme pole. Siis oleme edaspidi teadlikumad, milliste haiguste vastu oleks otstarbekas oma loomi vaktsineerida ja milliste preparaatidega neid vajadusel ravida. Kui karjas on juba haiguspuhang, kulub laborivastuste ootamisele palju väärtuslikku aega, mille jooksul haigestub aina rohkem loomi.

Kuidas ma tean, milliseid proove tuleb võtta ja millistele nakkushaigustele peaksin karja uurima?
Et nakkushaigusi on väga palju, siis tuleb igale karjale läheneda individuaalselt. Kõige lihtsam viis seda teada saada, on pöörduda kohaliku loomaarsti poole. Kui temalt abi ei saa, siis vallaarsti poole. Alati võib võtta ühendust Eesti Maaülikooli Suurloomakliinikuga. Anname nõu ja tuleme soovi korral ka kohale. Loomaarst kuulab ära omaniku, vaatab üle loomad ja otsustab selle põhjal, millistele nakkushaigustele tasuks karja uurida. Võib juhtuda, et proove tuleb võtta teatud intervalliga kahel korral. Arvestama peaks sellega, et loomad tuleb proovide võtmiseks karjamaalt kinni püüda. Samuti peaks loomapidajal olemas olema looma fikseerimisvõimalus. Selleks sobivad nii fikseerimispuur kui ka kergaiad.

Kuidas saaksin nakkushaigusi karjast eemal hoida?
Kõiki nakkushaigusi polegi võimalik karjast eemal hoida. Igas karjas on teatud nakkushaigused, millega loomad on tavaliselt juba kohanenud. Tähtis on teada, milliste haigustega on tegemist, et siis vajadusel sekkuda. Kindlasti ei ole hea mõte võtta oma karja täiesti uurimata mullikaid ega rendipulli, kes võivad endaga kaasa tuua mõne uue nakkushaiguse, millega kari veel kokku puutunud pole. Loomad tuleks eelnevalt uurida nakkushaigustele. Inimesed (loomaarst, seemendaja, müügimees jt), kes käivad erinevate veisekarjade juures, on samuti võimalikud nakkushaiguste levitajad. Kindlasti peaks enne iga järgmist karjavisiiti riideid ja jalanõusid vahetama. Hea tava on ka see, et võõrad inimesed loomade lähedale ei lähe. Suur risk nakkushaiguste levikuks on loomadega näitustel osalemine. Seal on loomad paigutatud tihedalt kõrvuti kergaedadest aedikutesse ja otsene kontakt nakkushaiguste levikuks on olemas. Sama probleem on suurtes kogumiskeskustes. Sinna tuuakse loomad kokku erinevatest farmidest ja igas neist võivad esineda erinevad nakkushaigused. Seepärast ei ole soovitatav sealt endale loomi farmi tuua.

Kuidas peaksin toimima, kui soovin oma karja loomi juurde osta?
Esmajärjekorras tasuks loomade müüjalt küsida, milliseid nakkushaigusi tema karjas esineb, mis haigustele on loomi uuritud ja millised on olnud uurimistulemused. Probleemiks on see, et paljud lihaveisekasvatajad ei ole oma karja nakkushaigustele veel uurinud ja neil puudub ülevaade karja tervisestaatusest. Järgmisena tuleks ostetavatelt loomadelt võtta vereproovid ja uurida võimalike valitud nakkushaiguste esinemist. Enne vastuste saabumist ei tasu loomi veel oma karja tuua. Kui vereproovidest selgub, et ostetavatel loomadel esineb nakkushaigusi, mida teie karjas veel pole ja mida te kindlasti oma karja ei soovi, on võimalik veel ostutehing katkestada.
Sageli arvatakse, et proovid on väga kallid. Palju suurem on siiski kahju, mida tekitab nakkushaiguse levik karjas. Kui müügiloomi pole eelnevalt uuritud, võib müüjale pakkuda võimalust maksta laborianalüüside eest kahasse.

Millised preparaadid/ravimid võiksid koduses majapidamises olla?
Vasikate naba desinfitseerimiseks joodipreparaat (5% jooditinktuur), kõhulahtisusega vasikatele söepasta, elektrolüüdilahused (kindlasti selline, mida võib joota koos piimaga). Karjades, kus vasikatel on esinenud valgelihastõbe, ka süstitav seleenipreparaat. Haavasprei, kui loom on nahka vigastanud ja pehmendavad kreemid nisadele, kui päike on kahjustanud nisanahka ja kärbsed kipuvad liiga tegema. Lisaks võiksid majapidamises olla kraadiklaas, sünnitusabiketid/nöörid, libestusgeel, vasika väljatõmbaja, sond vasikale ja desinfektsioonivahendid.

Allikas: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse väljaanne

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Uudised