Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 5. juuli 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Antakse hinnang asurkondade seisundile 2016/2017. aastal ning tehakse küttimisettepanekud 2017. aasta jahihooajaks. Küttimisettepanekud on liigiti erinevad ning sõltuvad vastava liigi kohta kogutava informatsiooni hulgast ja vajadusest.

Šaakali arvukus on jõudsalt kasvanud ja levikuala laienenud ning koos sellega on sagenenud rünnakud rannikualadel karjatatavatele lammastele. Šaakali populatsiooni kasvukiiruse vähendamiseks tuleks küttimist intensiivistada. Ära märkimist väärivad ka halljänes ja rebane, kelle arvukus on kasvanud. Laialdasemalt levinud kärntõve tõttu soovitame küttimissurvet suurendada jätkuvalt väga kõrge arvukusega kährikkoerale ning ka rebasele. Teiste liikide puhul mingeid märkimisväärseid muudatusi ei täheldatud ning neid võib küttida eelmise aastaga samade põhimõtete alusel.

Hoolimata suurenenud küttimismahtudest on põdra arvukus jätkuvalt kõrge, samuti suureneb saari asustava punahirve arvukus ning mandriosa punahirve levikuala. Ühiskonna soov on nii põdra kui ka saari asustava punahirve asurkonna asustustihedust langetada. Sellest põhimõttest oleme lähtunud ka nende liikide küttimisettepanekute koostamisel.

2009/2010 ja 2010/2011 aasta lumerohketel talvedel tugevasti kannatada saanud metskitse asurkond on praeguseks kosunud tasemele, kus osades maakondades oleks vaja juba arvukust alla viia ning teistes selle edasist suurenemist pidurdada.

Ilvese populatsiooni suurus on hoolimata jõudsalt paranenud toidubaasist veel kaugel alla soovitud miinimumtaset ning väljendab pigem kahanemist, mistõttu oleme teinud ettepaneku ilveseid ka tänavu mitte küttida.

Hundi arvukus oli 2016. aastal eelnenud aastaga sama, kuid suurenenud küttimissurve tulemusel on see tänavu eeldatavasti kuni viiendiku võrra madalam. Karu arvukus on stabiilne ning populatsioonile võib ka tänavu rakendada möödunud aastaga sarnaselt kõrget küttimissurvet, samas on vaja küttimist jõulisemalt suunata kahjustuspiirkondadesse. Karu lõunasuunas leviku soodustamiseks ei tohiks neid küttida Eesti lõunapiiril olevates jahipiirkondades. Nii hundi kui ka karu tekitatud kahjustused olid eelmise aastaga võrreldes kahanenud.

Kõik jahipiirkonnad peaksid üritama küttida kõiki ulukeid sellises soolis-vanuselises vahekorras, mis säilitaks asurkonna struktuuri võimalikult lähedasena looduslikule. Dominantseid loomi tuleks hoida kõikide suurulukiliikide puhul või siis vähemalt ei tohiks neid eelistatuna küttida.

Aruanded, mis sisaldavad hinnanguid erinevate ulukipopulatsioonide seisundite ja nende muutuste kohta koos juurdekasvuprognooside ja küttimissoovitustega järgnevaks jahihooajaks, on oluliseks baasiks teaduslikel alustel põhineval ulukiasurkondade kaitse ja jätkusuutliku kasutuse korraldamisel Eestis.

Detailse informatsiooni puudumise tõttu ei tee eluslooduseosakonna ulukiseire töörühm ettepanekuid mitte jahipiirkondade tasemel, vaid puudutab väikseima üksusena maakondi.

Täismahus aruandega on võimalik tutvuda Keskkonnaagentuuri kodulehel.