Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 6. juuli 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mikk Link ütles uude ametisse astudes, et peab tähtsaks jätkata ettevõtmistega, mis suurendavad liidu võimekust ja iseseisvust. 

„Oma töös juhindun Erametsaliidu põhikirjast, volinike koosoleku otsustest ja juhatuse seatud tegevussuundadest. Need on organisatsiooni juhtimine lähtudes ühistegevuse põhimõtetest, tegevusvabaduse tagamine jätkusuutlikul metsamajandamisel ning seadusloomes kaasa rääkimine,“ selgitas Link ja lisas, et peab oma töös oluliseks keskenduda metsaomanike ühishuvide kaitsele. „Ühiskondlikud huvid põrkuvad üha enam erahuvidega ning seepärast on tähtis hoida metsaomaniku kohustused tasakaalus õigustega.“

Mets kui terviklik ökosüsteem

Samal ajal, kui Eestis on maad võtnud raievastased meeleolud ja meeleavaldajad metsas tegutsevaid metsaomanikke valimatult süüdistavad, on erametsaliidu töögrupis keskendutud metsale kui terviklikule ökosüsteemile. „Mets ei ole meie jaoks vaid seal kasvavad puud. Mets on ökosüsteem, mis oma mitmekülgsuses pakub nii omanikele kui ka ühiskonnale laiemalt mitmeid teenuseid. Ökosüsteemsete teenuste kaardistamise ja uurimisega tegeleb lähemalt Keskkonnaagentuur. Lihtsamad näited siin on puit, metsamarjad ja -seened, CO2 sidumine, puhas õhk, vesi, elupaik, elurikkus, kaitsealuste liikide säilimine, õietolmu korjealad, rekreatsiooni võimalused, pärandkultuur jne. Metsaomanike vaatest on selge, et ühiskond vajab kõiki neid teenuseid ning nõudlus pole mitte ainult lokaalne vaid globaalne,“  tõi Link näiteid. „Töögrupis pöörame eelkõige tähelepanu neile teenustele, mille eest täna metsaomanikele tulu ei teki. Meie eesmärk on uurida, et kas erasektor on valmis ka rahaliselt panustama metsas paiknevate ökosüsteemsete teenuste säilimisele ja taastamisele.“

Ta tõi ühe näite praktikast. „Täna maksab Euroopa maksumaksja Eesti metsaomanikule kuni 110 eurot hektari kohta aastas, et meie metsaomanik ei kasutaks oma metsa puiduvarumiseks, vaid just elurikkuse säilitamiseks - selle nimi Natura 2000 metsatoetus.“

Rootsi ülikool andis koostöövõrgustiku

Mikk Link  on õppinud metsamajandust Rootsi Põllumajandusülikoolis. „Rootsi Põllumajandusülikool vedas ja veab siiani ülikoolide vahelises koostöös magistriõppeprogrammi - Euroforester. Ingliskeelses programmis osalevad kõik ümber Läänemere asuvad maad ning tudengeid on ka mujalt - näiteks Hiinast, Uruguaist ja USA-st. Programmi toetavad IKEA ja Stora Enso. Üks projekti eesmärk on tekitada rahvusvaheline võrgustik inimestest, kes oma hilisemas tööelus saavad vabalt kogemusi ja teadmisi vahetada,“ rääkis Link ja ütles, et Rootsi metsaharidus erineb Eesti omast pealmiselt oma ülesehituse poolest. „Tegemist on plokksüsteemis õppega - iga semester käsitletakse ühte ainet, mis sisaldab nii loenguid, iseseisvat tööd teadusartiklitega, rühmatööd ja erinevaid välitöid. Semester kulmineerub eksamiga. Selline ühele ainele keskendumine sobis mulle väga.“

Jätkab metsaühistus. Olles Eesti Erametsaliidu juhatuses, jätkab Mikk Link ka Läänemaa metsaühistu tööde juhtimisega. „Läänemaa Metsaühistu on Eesti Erametsaliidu liige. Metsaühistusse pöördutakse kõige enam küsimusega, et mul on mets ja mida ma peaksin tegema ja teadma, et sellega heaperemehelikult ümber käia. Rumalaid küsimusi meie jaoks pole. Tegeleme iga metsaomanikuga individuaalselt lähtudes tema soovidest. Läänemaal on meil tugev tegevmeeskond. Meil on spetsialist, kes tegeleb raie ja puiduturustamisega, spetsialist kes tegeleb metsa uuendamise ning hooldamise korraldamisega ning metsameister, kes korraldab välitöid ja tagab läbi järelvalve koostööpartnerite töö kvaliteedi. Minu ülesanded juhina jäävad, kuid praktiliste metsatööde tegemine jääb ülejäänud meeskonna kanda,“ ütles Link.

Metsade tõhus uuenemine on ka riigile oluline

Erametsi uuendatakse väga vähe, vaid 20%. Uurisime, millised peaks olema need tegevused, et see protsent suureneks. „Metsi küll uuendatakse vähe, kuid areng on positiivne. Metsaühistud üle Eesti teevad väga head tööd ning järjest suurem hulk metsaomanike valib uuendusviisiks just istutamise. Endiselt peame jätkama metsaühistute toetamist, et metsaomanikul oleks abikäsi alati olemas. Metsataimi ju mõnest ehituspoest ei osta. Tuhandete taimede hankimine on suur töö ning metsaühistu tagab, et kevadel oleks istikud kohal. Samuti on tähtis, et riik toetab metsauuendamist. Seda saab teha läbi toetuse - istikute ja istutustöö osaline hüvitamine, või siis läbi maksusüsteemi,“ pidas Link oluliseks. Metsa raiering on pikk ning istutatud puude tulud lõikab järgmine või ülejärgmine põlvkond. „Täna saadud tulust peab saama maha arvata metsauuendamise kulud ning see peab olema lihtne ja arusaadav. Erametsade majandamise kattetulu analüüs toob välja, et ühe tihumeetri puidu kasutamine läbi ahela toob riigile 70 eurot maksutulu. Samas metsaomaniku jaoks on tulu 10 eurot tihumeeter. Seega on ka riigi jaoks tähtis, et meie metsad tõhusalt uueneks,“ lisas ta.

Eesti Erametsaliidu juhatuses on seitse liiget, peale Mikk Link´i  - Ants Erik (Ühinenud Metsaomanikud), Atso Adson (Valgamaa Metsaühistu), Jaan Kägu (Vändra Metsaühing), Einar Pärnpuu (Läänemaa Metsaühistu), Ando Eelmaa ja Kadri-Aija Viik (Ühinenud Metsaomanikud).

Eesti Erametsaliidu eesmärk on kaitsta, esindada ja propageerida oma liikmesorganisatsioonide ja nende liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul, säästlikul ja tulutooval majandamisel.

 

Sertifitseerimine kui müügiargument

Praegu on üheks mureks ka see, kuidas saada erametsaomanikud oma metsi sertifitseerima. Link lausus, et sertifitseerimine on turupõhine tööriist. „Läbi sertifitseerimise saab puidust tehtud lõpp-produkti tootja müügiargumendi, millega oma toode tihedas konkurendis edukalt maha müüa. Olgu selleks siis uks, aken või tualettpaber. Selleks, et erametsaomanik hakkaks oma metsi sertifitseerima, peab jõudma müügiargument läbi turu ka metsaomanikule kännu peale. Täna me näeme, et nii on hakanud ka juhtuma ning üha enam metsaomanikke ka oma metsad sertifitseerivad. Eesti Erametsaliit pakub metsaomanikele võimalust ühineda PEFC grupisertifkaadiga. Ühiselt sertifitseerimist hallata on odavam.“