7. juuli 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: Prognooside vähendamine on pannud nisuhinnad kallinema

Börs: Prognooside vähendamine on pannud nisuhinnad kallinema
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Nädala börsiuudised: Euroopa Komisjon vähendas jälle ELi nisutoodangu prognoose; nishinnad tõusevad robinal; puuvilla hinnad võivad kukkuda 9 aasta põhja; piimahinnad on võtnud suuna alla; venelased panid nafta odavnema, nädala lõpus hind siiski taastus; bensiin kallineb.

Euroopa Komisjon vähendas jälle ELi nisutoodangu prognoose

Euroopa Komisjon vähendas Euroopa Liidu nisutoodangu prognoosi kaks korda kahe päeva jooksul – nüüd oodatakse, et toodang saab olema alla 140 miljoni tonni, vahendab agrimoney.

Odra puhul vähendati prognoose veelgi enam ning nüüd ei ole enam loota, et toodang saab olema eelmise aastaga samal tasemel.

Komisjon vähendas Euroopa Liidu pehme nisu toodanguprognoosi 2,42 miljoni tonni võrra, 138,86 miljoni tonnini. Tõsi, see on suurem kui eelmise aasta 134,36 miljoni tonninie toodang. Mullu räsis vähenes ELi tootmine peamiselt Prantsusmaa liigsetevihmade tõttu.

Komisjoni selle aasta prognoos on aga teiste turuosalistega võrreldes väga tagasihoidlik. Näiteks Rahvusvaheline Teravijade Nõukogu (IGC) vähendas eelmise nädala neljapäeval ELi pehme nisu toodanguprognoosi 400 000 tonni võrra, 140,8 miljoni tonnini.

Strategie Grains vähendas kuu alguses oma prognoosi 1,1 miljoni tonni võrra, 141,6 miljoni tonnini, sest Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania saagikuse potentsiaal vähenes. Hiljem vähendas Strategie Grains eraldi Prantsusmaa toodanguprognoosi, kokku 1,6 miljoni tonni võrra, 35,6 miljoni tonnini. Peamiseks põhjuseks oli juunikuu kolmanda nädala kuiv ja kuum ilm.

Hind tõuseb robinal

Prognooside vähendamine on pannud nisuhinnad ka kallinema. Toidunisu hind kallines nädalaga 3 protsenti ja tonn maksis reede pärastlõunaks juba 183,75 eurot.

Toidunisu hind
Foto: Äripäev AS

Saagikuse prognoosi vähendati veelgi

Euroopa Komisjon vähendas ELi pehme nisu saagikuse prognoosi veel 0,1 tonni võrra, 5,8 tonnini hektari kohta. Sama tegi ka Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu. „Mai lõpus saabunud vihmad aitasid Prantsusmaa nisu väljavaadet parandada, aga temperatuurid olid juunis tavapärasest kõrgemad,“ teatas IGC.

Odra puhul vähendas Komisjon oma toodanguprognoose 2,47 miljoni tonni võrra, 57 miljoni tonnini. 2016. aastal ulatus odratootmine 59,6 miljoni tonnini.

Euroopa hindade tõusule aitas kaasa ka USA teraviljade kallinemine. Maisi hind tõusis nädalaga 5,7 protsenti ning nisu kallines 7,4 protsenti. Kummagi buššel maksis reedeks vastavalt 3,89 ja 5,33 dollarit. Sojaubade hind tõusis 8,6 protsenti, 9,98 dollarini buššelist.

Puuvilla hinnad võivad kukkuda 9 aasta põhja

Puuvilla hinnad peaks järgmisel hooajal kukkuma üheksa aasta madalaima tasemeni, teatas International Cotton Advisory Committee (ICAC). Väljaspool Hiinat olevad varud peaks kasvama rekordtasemeteni.

Rahvusvaheline organisatsioon vähendas 2017-18 hooaja puuvilla keskmise hinna prognoosi 2 sendi võrra, 69 sendini naelast. Selle hooaja keskmise hinna prognoos on tunduvalt optimistlikum – 82 senti naelast.

See tähendaks, et maailma puuvilla hinnad langevad madalaima tasemeni alates 2008-09 hooajast, mil keskmiselt maksis üks nael 61,2 senti. Siinkohal on aluseks võetud Cotlooki indeks, mis jälgib maailmaturu hindasid.

ICAC tõstis maailma puuvilla varude prognoosi (2017-18 hooaja lõpus) 470 000 tonni võrra, 17,15 miljoni tonnini. Võtmeteguriks on siinkohal aga Hiina.

„Hiina varud peaksid vähenema 18 protsenti, 7,6 miljoni tonnini,“ teatas komitee ja lisas, et riigi osakaal maailma varudest peaks vähenema 44protsendini. „See on esimene kord, mil Hiinas on vähem kui pool maailma puuvilla varudest.“

Hiinast väljaspool olevad varud peaks aga tõusma 17 protsenti, 9,6 miljoni tonnini. „See on üks suurimaid mahte ja see peaks hinnad langema panema.“

Piimahinnad on võtnud suuna alla

Global Dairy Trade (GDT) indeks langes sellel nädalal juba teist oksjonit järjest, kirjutab agriland.

Üleüldiselt kukkusid piimahinnad 4. juulil toimunud oksjonil 0,4 protsenti. 20. juunil toimunud oksjonil odavnesid hinnad 0,8 protsenti. Enne neid kahte oksjonit olid hinnad tõusnud lausa kuus oksjonit järjest.

Kooritud piima pulbri hind langes 4,5 protsenti, täispiima pulber kallines aga 2,6 protsenti. Või odavnes 0,1 protsenti.

Hinnamuutus GDT indeksis. Allikas: GlobalDairyTrade.
Foto: Äripäev AS

Venelased panid nafta hinna kukkuma

Nafta hind langes kolmapäeval 4 protsenti, sest Venemaa teatas, et OPECi ja teiste naftariikide vahel kokku lepitud tootmiskärpeid ei suurendada, vahendab MarketWatch.„Nafta hakkas kolmapäeval väga kiiresti odavnema, sest ilmusid uudised, et Venemaa on tootmiskärbete laiendamisele vastu. See meelitas ligi suure hulga müüjaid,“ ütles FXTMi analüütik Lukman Otunuga.Neljapäeval hakkas nafta taastuma

Neljapäeval hakkasid hinnad uuesti tõusma, sest USA nafta- ja gaasivarud vähenesid märkimisväärselt.Nädala lõpus tuli pessimism tagasi ning investorid hakkasid muretsema, sest globaalsed varud on jätkuvalt kõrged ning OPEC ei pruugi olla suuteline turgu tasakaalu viima.Nädala kokkuvõttes  - Brent 0,02 protsenti ja WTI lisas 0,1 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 46,66 ja 44,1 dollarit.„Liibüa ja Nigeeria tõttu on OPECi tootmine kasvanud, lisaks sellele nullib Venemaa ära võimaliku tootmiskärbete laiendamise,“ ütles Saxo Banki toorainete strateeg Ole Hansen. „50dollarine Brenti hind oli liiga kõrge tase, mida ei suudetud ületada.“Juunis langesid naftahinnad tasemele, kus need olid enne OPECi kokkuleppe sõlmimist novembris. Hakati spekuleerima, et OPEC ja teised naftariigid võivad turu tasakaalustamiseks tootmiskärpeid laiendada. Kolmapäeval ilmunud Bloombergi raportis tsiteeriti aga Venemaa valitsusametnikke, kes ütlesid, et edasine tootmiskärbete laiendamine saadaks turgudele vale sõnumi – see näitaks, et praegune lepe ei ole turu tasakaalustamiseks piisav.Tõsi, bensiini hind kallines siiski tublisti – kokku 5,4 protsenti ning Rotterdami 95 bensiini tonn maksab 511,5 dollarit.

Rotterdami 95 bensiini hind
Foto: Äripäev AS

Autor: Mait Kraun, kaasautor

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960