Metsataimede kasvatajad: Eelistage kodumaist metsataime mitte vaid sõnades, aga ka tegudes

Metsataimede kasvatajad: Eelistage kodumaist metsa
Metsataimede kasvatajad: Eelistage kodumaist metsataime mitte vaid sõnades, aga ...

Kuigi suuremad metsaistutustalgud on läbi ja taimi jagus, uurisime siiski mis seis on turul erametsa mineva istutusmaterjaliga.

Kodumaist päritolu metsataimekasvatajaid koondab Eesti Metsataimetootjate Liit. Liidu juhi sõnul tuleb kodumaist taime promoda, sest lähinaabritelt tulev kaup lööb odava hinnaga meie tootjaid. „Jõudumööda propageerime Eesti taimede päritolu olulisust metsaomanike seas, aitame seniseid ja tulevasi taimetootjaid metsataimede tootmisega seonduvates küsimustes, tegeleme seadusloome väljatöötamise ja selle jälgimisega ning suhtleme metsandusteadlastega,“ tutvustas liidu tegemisi Eesti Metsataimetootjate Liidu juhatuse liige Richard Tomingas.

Metsade uuendamine on erametsades üha enam hoogu läinud. Taimed sinna saadakse Eesti erapuukoolidest. Tänavu saadi ka RMKst, kuigi sellest aastast lõpevad kestvuslepingud ja edaspidi RMK enam erametsadesse taimi ei müü. Odav istik tuleb impordituna Lätist, Leedust ja Poolast. „Meie kasvatajatele on suurimaks konkurendiks Leedu ja Poola puukoolid, kus taimi on odavam kasvatada. Samas on nende taimede päritolu olnud siiani suure küsimärgiga,“ selgitas Tomingas.

Seega on selge, et kodumaistele metsataimedele turgu on. See on andnud eestimaistele erataimetootjatele, kellest suuremad on koondunud Eesti Metsataimetootjate Liitu, kindluse metsataimekasvatusse jätkuvalt investeerida. Kindlust on sisendanud ka RMK väljumine Eesti erametsataimede turult. Juba mõne aasta pärast loodab liit jõuda olukorrani, kus ka Eesti erametsi saab uuendada ainult kodumaiste metsapuudega. 

Kui sel aastal peaks liidu liikmed turustama üle 4 miljoni metsataime, siis kahe aasta pärast võiks nende taimlad anda ligemale 10 miljonit väikest puud, mis on sama erametsade praeguse istutusmahuga.

„Tänase seisuga on liidu suurim kasvataja Forestplanter OÜ, kes kasvatab kuni 6 miljonit potitaime aastas. Siis on suured kasvatajad, 1 kuni 1,5 miljoni potitaimega, Simmer OÜ ja 400 000 potitaimega Trikamba OÜ. Suurimad avajuursete taimede kasvatajad on Võhandu Metsataim ja Hutita Metsataim, kellelt tuleb kuni 2 miljonit avajuurset taime aastas. Veel on suuremad avajuurse taime kasvatajad Metsapärdi Agro OÜ 500 000 taimega aastas ja Tokoforest OÜ, kelle toodang jääb 400 000 taime kanti,“ rääkis mahtudest Tomingas ja täiendas, et eelpool nimetatud müügivõimsused on saavutatavad alates 2019. aastast, sest  taimed kasvavad 2-3 aastat, enne metsa istutamist.

Et Eesti erametsi saaks uuendada ainult kodumaiste metsapuudega, selleks peavad turuosalised ehk siis metsaühistud, eraettevõtted ja eraisikud mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes ostma Eesti päritolu metsataimi ja neid ka Eesti metsadesse istutama. „Mitte tooma Eestisse sisse küsitava ja tundmata pärioluga ja kvaliteediga odavamaid metsataimi. Jah, me saame aru, et taimedest on olnud puudus, aga see ei saa olla õigustus osta väljast odavat, mittesobivat taime. Me tõime liidu poolt taimevajaduse kasvu välja juba aastaid tagasi. Sellest tingutud oli ka diskussioon väljast sissetoodavate taimede piiramiseks. Muidu oleksime olukorras, kus ka tulevikus toodaks suurem enamus taimi sisse väljastpoolt Eestit,“ ütles Tomingas.

Positiivne uudis meie tootjatele on see, et Leedu päritolu metsataimedega tohib meil metsi uuendada kuni 2021. aasta lõpuni. Maaülikoolis tehtud uuringu kohaselt ei sobi Leedu päritoluga metsataimed Eesti tingimustesse, kuna hilisemas perioodis tekivad puudele tüvelõhed, mida nakatab seen Neonectria fuckeliana ja mis levib ka naaberpuudele. Selline algmaterjal rikub Eesti metsade genofondi ja saadava puidu kvaliteeti. „Me tervitame seda, et väga pika diskussiooni ja vaidluste tulemusena saavutati selline olukord, kus ka Eestis tunnustatakse eelkõige kohaliku päritoluga metsataimi. See on õige. Kahju ainult, et 1,5-2 aastat läks kaduma. Selle aja jooksul oleks saanud mõnegi uue kodumaise puukooli püsti panna või olemasolevate puukoolide tootmismahtu suurendada,“ sõnas Tomingas ja selgitas, et peale investeeringute teostamist puukooli tarbeks -  ehitamist ja erinevaid ettevalmistusi - läheb seemnest metsataimede müügikõlbulikeks kasvatamiseks minimaalselt 2 kuni 3 aastat.

Tominga sõnul on oluline ka see, et inimesed saavad tänaseks aru sellest, et võõraste metsataimede istutamine ei ohustata mitte ainult nende endi metsi, vaid ka naabrite omi.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Uudised