10. juuli 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Metsataimede kasvatajad: Eelistage kodumaist metsataime mitte vaid sõnades, aga ka tegudes

Metsataimede kasvatajad: Eelistage kodumaist metsataime mitte vaid sõnades, aga ka tegudes
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kuigi suuremad metsaistutustalgud on läbi ja taimi jagus, uurisime siiski mis seis on turul erametsa mineva istutusmaterjaliga.

Kodumaist päritolu metsataimekasvatajaid koondab Eesti Metsataimetootjate Liit. Liidu juhi sõnul tuleb kodumaist taime promoda, sest lähinaabritelt tulev kaup lööb odava hinnaga meie tootjaid. „Jõudumööda propageerime Eesti taimede päritolu olulisust metsaomanike seas, aitame seniseid ja tulevasi taimetootjaid metsataimede tootmisega seonduvates küsimustes, tegeleme seadusloome väljatöötamise ja selle jälgimisega ning suhtleme metsandusteadlastega,“ tutvustas liidu tegemisi Eesti Metsataimetootjate Liidu juhatuse liige Richard Tomingas.

Metsade uuendamine on erametsades üha enam hoogu läinud. Taimed sinna saadakse Eesti erapuukoolidest. Tänavu saadi ka RMKst, kuigi sellest aastast lõpevad kestvuslepingud ja edaspidi RMK enam erametsadesse taimi ei müü. Odav istik tuleb impordituna Lätist, Leedust ja Poolast. „Meie kasvatajatele on suurimaks konkurendiks Leedu ja Poola puukoolid, kus taimi on odavam kasvatada. Samas on nende taimede päritolu olnud siiani suure küsimärgiga,“ selgitas Tomingas.

Seega on selge, et kodumaistele metsataimedele turgu on. See on andnud eestimaistele erataimetootjatele, kellest suuremad on koondunud Eesti Metsataimetootjate Liitu, kindluse metsataimekasvatusse jätkuvalt investeerida. Kindlust on sisendanud ka RMK väljumine Eesti erametsataimede turult. Juba mõne aasta pärast loodab liit jõuda olukorrani, kus ka Eesti erametsi saab uuendada ainult kodumaiste metsapuudega. 

Kui sel aastal peaks liidu liikmed turustama üle 4 miljoni metsataime, siis kahe aasta pärast võiks nende taimlad anda ligemale 10 miljonit väikest puud, mis on sama erametsade praeguse istutusmahuga.

„Tänase seisuga on liidu suurim kasvataja Forestplanter OÜ, kes kasvatab kuni 6 miljonit potitaime aastas. Siis on suured kasvatajad, 1 kuni 1,5 miljoni potitaimega, Simmer OÜ ja 400 000 potitaimega Trikamba OÜ. Suurimad avajuursete taimede kasvatajad on Võhandu Metsataim ja Hutita Metsataim, kellelt tuleb kuni 2 miljonit avajuurset taime aastas. Veel on suuremad avajuurse taime kasvatajad Metsapärdi Agro OÜ 500 000 taimega aastas ja Tokoforest OÜ, kelle toodang jääb 400 000 taime kanti,“ rääkis mahtudest Tomingas ja täiendas, et eelpool nimetatud müügivõimsused on saavutatavad alates 2019. aastast, sest  taimed kasvavad 2-3 aastat, enne metsa istutamist.

Eesti Metsataimetootjate Liit koondab metsataimede kasvatajaid Forestplanter OÜ, Simmer OÜ, Metsapärdi Agro OÜ, Tokoforest OÜ ja Trikamba OÜ, kes toodavad Eesti päritolu algmaterjalist Eesti metsade uuendamiseks sobivaid metsaistikuid.

Et Eesti erametsi saaks uuendada ainult kodumaiste metsapuudega, selleks peavad turuosalised ehk siis metsaühistud, eraettevõtted ja eraisikud mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes ostma Eesti päritolu metsataimi ja neid ka Eesti metsadesse istutama. „Mitte tooma Eestisse sisse küsitava ja tundmata pärioluga ja kvaliteediga odavamaid metsataimi. Jah, me saame aru, et taimedest on olnud puudus, aga see ei saa olla õigustus osta väljast odavat, mittesobivat taime. Me tõime liidu poolt taimevajaduse kasvu välja juba aastaid tagasi. Sellest tingutud oli ka diskussioon väljast sissetoodavate taimede piiramiseks. Muidu oleksime olukorras, kus ka tulevikus toodaks suurem enamus taimi sisse väljastpoolt Eestit,“ ütles Tomingas.

Kuusk:

Avajuursed taimed 20-22 senti Potitaimed 20 senti

Mänd: keskmiselt 10 senti Kask: keskmiselt 14 senti Hindadele lisandub käibemaks ja hind sõltub kogusest.

Hektarile kulub kuusetaimi 2500–3000 ja männitaimi 3000–4000.

Positiivne uudis meie tootjatele on see, et Leedu päritolu metsataimedega tohib meil metsi uuendada kuni 2021. aasta lõpuni. Maaülikoolis tehtud uuringu kohaselt ei sobi Leedu päritoluga metsataimed Eesti tingimustesse, kuna hilisemas perioodis tekivad puudele tüvelõhed, mida nakatab seen Neonectria fuckeliana ja mis levib ka naaberpuudele. Selline algmaterjal rikub Eesti metsade genofondi ja saadava puidu kvaliteeti. „Me tervitame seda, et väga pika diskussiooni ja vaidluste tulemusena saavutati selline olukord, kus ka Eestis tunnustatakse eelkõige kohaliku päritoluga metsataimi. See on õige. Kahju ainult, et 1,5-2 aastat läks kaduma. Selle aja jooksul oleks saanud mõnegi uue kodumaise puukooli püsti panna või olemasolevate puukoolide tootmismahtu suurendada,“ sõnas Tomingas ja selgitas, et peale investeeringute teostamist puukooli tarbeks -  ehitamist ja erinevaid ettevalmistusi - läheb seemnest metsataimede müügikõlbulikeks kasvatamiseks minimaalselt 2 kuni 3 aastat.

Tominga sõnul on oluline ka see, et inimesed saavad tänaseks aru sellest, et võõraste metsataimede istutamine ei ohustata mitte ainult nende endi metsi, vaid ka naabrite omi.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960