Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 12. juuli 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

TERE sai koondumisloa, mida saavad võlausaldajad?

TERE sai koondumisloa, mida saavad võlausaldajad?
Foto: Äripäev AS
Eelmisel nädalal avaldati uudis, et TERE ja Maag Gruppi kuuluv Farmi Piimatööstus on saanud Konkurentsiametilt koondumisloa. Loa tulemusena saab TEREst Farmi Piimatööstuse tütarühing.

TERE juhid andsid mõista, et TERE saneerimiskava elluviimine oleks praeguses olukorras kõige mõistlikum lahendus ja saneerimiskava elluviimise ajal töötatakse välja ettevõtte pikaajaline strateegia. Avaldati lootust, et kohus kinnitab saneerimiskava ja niipea, kui kava on kinnitatud, asutakse täitma oma kohustusi. Avalikkus sai koos koondumisuudisega signaali, et ühinemine suurendab TERE võlausaldajate lootust piimaraha kätte saada. Kas see on siiski nii?

Tahaplaanile jäi, et üksnes omaniku muutumine võlausaldajatele juriidilist lisatagatist ei anna ning tegemist on sama kavaga, mille lükkasid tagasi võlausaldajad ja millele andsid negatiivse hinnangu kohtu poolt kinnitatud kaks sõltumatut eksperti. Seega tekib küsimus, kas kava on enam võimalik kinnitada? Ühest vastust seadus ja kohtupraktika sellele küsimusele ei anna, kuid kava kinnitamise võimalus on siiski kaheldav.

Riigikohus on TERE kaasuses viidanud sellele, et kuna võlausaldajate rühmad on algusest peale moodustatud valesti, tuleks saneerimismenetlus lõpetada. Samuti kordas Riigikohus varasemat seisukohta, et  kohtule esitatud saneerimiskava ei ole võimalik menetluse käigus muuta.

Saneerimiskava vastuvõtmiseks on seaduse järgi ette nähtud 60 päeva ja kohus kohustas TEREt võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskava esitama kohtule hiljemalt 2016.a aprillis. Seega on ka tähtajad, mis on ette nähtud selleks, et menetlus põhjendamatult ei veniks, tänaseks möödunud. 

Ettevõtte elujõulisus on majanduslik küsimus. TERE juhtum on kahetsusväärne näide sellest, kuidas nõrga ja ebakonkreetse seaduse ning võlgnike jaoks tüüpilise venitamistaktika tõttu saab majanduslikust küsimusest ühtäkki juriidilis-kaootiline protsess, mille käigus satub kohus enda jaoks harjumatu majanduseksperdi rolli. Konkreetsema seaduse puhul pidanuksid juriidilised vaidlused lõppema juba siis, kui saneerimiskava hindama määratud eksperdid leidsid, et TERE saneerimine ei ole tõenäoliselt edukas.

Muidugi võib täna öelda, et TERE on saneerimismenetluse ajal olnud tegutsev ettevõte, kelle majandustegevus on probleemideta jätkunud. Kuid siin ei tohi unustada, et TERE on rohkem kui 1,5 aasta vältel tegutsenud võlausaldajate raha arvel, mis ei ole äris sugugi tavaline olukord. 

Karl Kask

VandeadvokaatAdvokaadibüroo Sorainen nõunik

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960