Esimene „käed vaba hektar“

Esimene „käed vaba hektar“
Esimene „käed vaba hektar“

Juhita autode erinevatest tehnilistest lahendustest ja nende liiklusesse lubamisest on palju räägitud ning esimesed katsejärgus masinad on juba ka maailma eri paigus teedel. Vähem on räägitud ja teada aga põllutöömasinate robotiseerimisest, kuigi erinevaid traktoreid tootvad firmad on näitustel juba esitlenud oma esimesi kabiinita traktoreid, mis olesid võimelised ilma juhita põldudel tööd tegema.

Võrreldes linnaliiklusega peaks põllutöödel kasutatavate masinate isesõitvaks muutmise ülesanne tunduvalt lihtsam olema. Esiteks on traktorite liikumiskiirus palju aeglasem ja teiseks on masinate tihedus põllul mitte nii suur nagu linnaliikluses. Arvata võib, et tulevikus on põllumehel üsna tavaline mitte istuda ise traktoriroolis vaid jälgida oma kontoris või mujal ekraanilt paljude erinevate põllurobotite tööd. Ja mitte ainult jälgida vaid ka juhtida neid ühelt töölt teisele ning valmistada ette uusi tööülesandeid. Taoliste masinate eeliseks on kindlasti see, et need ei vaja puhkepäevi, palgapäevi ja vajadusel teevad tööd ööpäevaringselt, sest ööpimedus ei ole piiranguks.

Maailma esimene katsepõld kuhu inimesel pole asja

Baltic Agro õppereisiga käis Eesti piimatootjatest põllumeeste grupp maikuus Inglismaal näitust Grassland & Muck 2017 uudistamas. Lisaks uuriti ka sealses põllumajandusülikoolis Harper Adams University tehtavat.

Söötmiskatsed oli huvitavad aga täiendavalt oli võimalus tutvuda ka taimekasvatusprojektiga „käed vaba hektar“ (hands free hectare), mis on maailmas esimene  katsepõld, kuhu inimesel pole asja. Kõik vajalikud tööd peavad seal tehtud saama iseliikuvate masinate poolt.

Taolise katsepõllu projekteerimise ja tehnoloogia väljatöötamisega alustati juba eelmisel aastal ning kevadel läksid masinad põllule. Projekti eripäraks oli see, et traktorite ja teiste põllutöömasinate juhtimiseks kasutatav tarkvara pidi olema vabalt tasuta kõigile kättesaadav ja kasutatav. Sellest siis ka minimaaalsed kulud ning suurim väljaminek olevat olnud põllule piirdeaia rajamine. Sellega tagatakse, et põld on täpselt piiritletud, masinad püsivad seespool ja juhuslikud inimesed väljaspool.

Taolise vabatarkvara kasutamisega ei ole masinate liikumistäpsus sentimeetri või millimeetri pealt paigas, kuid mitmete põllutööde juures pole see määrav ning tööde täpsust annab tehnoloogia täiustamisega järjest lisada. Peab veel täpsustama, et sealsed masinad ei ole mitte raadio teel juhitavad vaid liiguvad autonoomselt oma andurite ja programmide alusel. Väga oluliseks peetakse ka ohutust ning selle tagamiseks on robotid varustatud laserskanneerimisega ning vajadusel masin peatub.

Põllul kasvab praegu suvioder ning kõik vajalikud tööd: mullaharimine, väetamine, külv, taimekaitsetööd jne. on teostatud automaatselt liikuvate traktoritega ehk robotitega. Ees ootavad veel taimekaitse pritsimistööd ja pealtväetamised ning muidugi saagikoristus, mis eeldab üht kõige keerulisemat ülesannet - teraviljakombaini iseliikuvaks seadistamist. 

Taolise robotiseerimise positiivsetest külgedest tuuakse veel välja see, et tänapäeva traktorid on muutunud järjest efektiivsemateks tänu sellele, et need muutuvad võimsamaks ja suuremaks, et  üks mees ikka võimalikult palju ära jõuaks teha. Samas siis muutuvad ka masinad järjest raskemaks, avaldades muldadele suremat survet ja tihendades muldi liialt. Robotiseerimisel saaks aga kasutada ühe suure ja võimsa masina asemel sõltuvalt töö eripäradest palju iseliikuvaid väikesemaid roboteid.

Ülikooli projekti toetavad paljud firmad, ka meil tegutsevad Yara, Bayer jt.

Vaata lisaks: Käed vaba põllul toimuvaid uudiseid saavad soovijad jälgida internetist: http://www.handsfreehectare.com/

Margus Ameerikas
Arendusdirektor
Baltic Agro AS

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised