Põld pildis: Mida oleme vahepeal teinud hernepõllul Tartumaal?

Põld pildis: kuidas kasvab hernes Tartumaal?
Põld pildis: kuidas kasvab hernes Tartumaal?

Eelmisel korral rääkisime Syngenta ja Yara koostöös tehtavatest herne tootmiskatsetest Tartumaal. Nagu öeldud - eesmärgiga võrrelda erinevaid väetamis- ja taimekaitseskeeme ning nende efektiivsust. Mis on põllul vahepeal toimunud?

Esimese asjana uurisime, kuidas on taimede tärkamisele mõjunud puhtimine Maxim 025 FS-ga ning  erinevad väetised. Nagu allolevatelt piltidelt näha, pole seemnete puhtimine tärkamisele negatiivselt mõjunud, pigem vastupidi. Küll on aga näha erinevus juurestiku arengus erinevate väetiste puhul - ühel tootmispõllul on YaraMila 7-20-28 + mikrod andnud selge eelise Phosagro NPK 10-26-26 ees. Väetised anti pealt laotamise teel. Teisel tootmispõllul, kus väetis viidi mulda koos külviga ja võrdluses on Phosagro NPK 15-15-15 + 10S ning YaraMila 7-20-28 + mikrod, nii suuri erinevusi taimede juurestiku arengus polnud.

maxim vs yara vs puhtimata
maxim vs yara vs puhtimata

Umbrohutõrjeks kasutasime mullaherbitsiidide segu Boxer 800 EC 2,0 l/ha + Stomp 1,35 l/ha. Meil veel vähe kasutatav segu on küllalt populaarne näiteks Saksamaal. Selle segulahenduse kasuks räägib kindlasti hind ja tõrjespekter, mis sisaldab muuhulgas selliseid umbrohtusid nagu rukki-kastehein, murunurmikas, vesihein, roomav madar ehk virn, mailased, iminõgesed, raiheinad, aas-rebaseaba, kesalill, põldkannike, maltsad, hanemaltsad, tähk-rebashein, piimalilll, põldsinep, must maavits, vesihein, harilik hiirekõrv, linnukapsas, kurekael, raps võõrkultuurina, tähk-kukehirss, ristirohi, konnatatar, põld-lõosilm, kõrvikud, nälghein, harilik punand, kukemagun, kummelid, raudnõges jne. Kuid nagu ikka mullaherbitsiidide puhul, tuleb jälgida, et mullas oleks niiskust, et toimeainete mõju oleks piisav. Kuivades tingimustes tuleks tõrje teha võimalusel kohe peale herne külvi.

Kahjuritest leidsime hernekärsakat ja juhuleiuna traatussi. Kärsaka tõrjeks oli planeeritud Karate Zeon normiga 0,15 l/ha, et aga hernes oli kärsaka leidmisel juba piisavalt suur, hernekärsakaid küllalt vähe ja herne lehtede servad vaid vähesel määral sakiliseks söödud, otsustasime kärsaka tõrjet mitte teha. Siia väike meeldetuletus -  kasutage insektitsiide mõistlikult, siis kui tõrje on tõesti vajalik. Hernekärsaka tõrjekriteerium on 10 mardikat ühe ruutmeetri kohta ning kõige suuremat kahju teevad nad tõusmete faasis.

Kuivades tingimustes tuleks tõrje teha võimalusel kohe peale herne külvi
Kuivades tingimustes tuleks tõrje teha võimalusel kohe peale herne külvi

Järgmise tööna on tegemisel leheväetamine. Selleks plaanime kasutada segu YaraVita Brassitrel Pro 2,0 l/ha + YaraVita Bortrac 1,0 l/ha. YaraVita Bortrac sisaldab kõrgel määral boori. Booripuudust soodustavateks teguriteks on kõrged lämmastiku normid väetamisel ning põud, samuti külm ja niiske ilm. Boor mõjutab otseselt herne saagikust ja parandab saagi kvaliteeti, sest soodustab õitsemist, terade moodustumist kaunades ja nende täitumist. Varasemas staadiumis on sel tähtis roll taimede kasvus.

Brassitrel Pro sisaldab omakorda kõrges kontsentratsioonis magneesiumit, kaltsiumi ja mangaani, vähem molübdeeni, boori ja lämmastikku. Kõik nimetatud toiteelemendid suurendavad saagikust, molübdeen lisaks juuremügarate arvu ja lämmastiku sidumist. Mangaan on element, mida peab liblikõielistele andma, et suurendada nende vastupanuvõimet lehehaigustele, samal ajal aktiveerib mangaan ensümaatilisi protsesse ning proteiini sünteesi. Mangaanipuudus kipub tekkima liivastel ja kõrge pH-ga muldadel. Magneesium, mangaan ja raud on kõik seotud klorofülli ja proteiinide sünteesiga. Kuna magneesium on klorofüllis siduvaks elemendiks, on täiesti selge, et magneesiumipuudus pärsib fotosünteesi. Herne puhul on väga oluline ka molübdeen, mis suurendab juuremügarate arvu ja parandab lämmastik sidumist, kuid omab rolli ka fosfori ja raua omastamises.  See element toimib kasvustimulaatorina ning molübdeeni lehekaudne andmine annab häid tulemusi isegi siis, kui visuaalselt puuduse sümptomeid pole näha. Molübdeenipuudust ilmneb rohkem madala pH-ga muldadel.

 

Jaanika Mirka
Syngenta Eesti 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised