AranFarming taasviljuvad maasikasordid Eestis

AranFarming taasviljuvad maasikasordid Eestis
AranFarming taasviljuvad maasikasordid Eestis

Maasikas on kodumaistest marjadest kindlasti hinnatuim ja maasikahooaeg suvel kõige oodatum, aga kahjuks on see magus aeg Eestis lühike.

Võrreldes mõne aastakümne taguse ajaga on olukord muidugi parem, sest Hollandist toodud ja kevadel istutatud frigotaimed hakkavad kandma hiljem kui meil talvitunud taimed. Seega saab avamaalt maasikaid enamasti jaanipäevast augusti keskpaigani. Aprillis ja mai alguses peame aga siiski leppima Hispaaniast imporditud  pika reisi läbi teinud viljadega, mille maitse valmistab Eestis kasvatatud maasikaga võrreldes enamasti pettumuse.

Taimed tunnelisse. Kodumaise maasikahooaja pikendamine Eestis pole siiski võimatu. Lahenduseks võiks olla taasviljuvate maasikasortide kasvatamine kiletunnelis. Kiletunnelis kasvatamine pole nii energiamahukas kui küttega kasvuhoones, aga  maasikad valmivad oluliselt varem kui avamaal. Kui avamaal kasvatatakse ühekordselt viljuvaid sorte, siis kiletunnelis tasuks proovida lisaks tavalisetele sortidele ka  taasviljuvaid sorte, mis kannavad vilju enamasti kahe lainena – kevadel varakult ja suve lõpul–sügise algul ehk siis ajal, mil traditsiooniliselt kodumaiseid maasikaid enam väga ei saa.

Sobib vähese maaressursi korral. Kiletunnelis maasikakasvatus võiks olla võimalus väiketootjatele, kes ei saa piiratud maaressursi tõttu kasvatada maasikaid suurel pinnal. Kuna investeering kiletunnelitesse on suur, siis peab tootja saama oma maasika eest ka mõnevõrra kõrgemat hinda, et jõuaks ära teenindada kohustusi ja olla jätkusuutlik. Kõrgemat hinda on võimalik saavutada ainult siis kui nõudlus ületab pakkumist, ehk kui suudetakse pakkuda Eesti marja ajal kui teised kohalikud tootjad seda ei suuda. Avamaa-maasika tipphooajal langeb mõnel aastal maasika hind turul tootja jaoks kriitiliselt madalale – lausa all tootmisomahinna. Sellepärast tulebki otsida uusi  innovatiivseid võimalusi ja ajastada toodangut hooajavälisele ajale, et tarbijal oleks võimalik ostukorvi lisada kohalikku tervislikku ja maitsvat toodangut pikema aja vältel kui seda seni tehtud on.

Teoorias tundub kõik lihtne, tegelikkuses on aga ilma katsetamata on raske öelda, kas kõik ka praktikas toimib.

Lahendamist vajavad eelkõige järgmised  küsimused:

1)      Kas taasviljuvate sortide seas on selliseid, mis Eesti ja lähiriikide nagu Soome ning Läti, tarbijale maitsevad?

2)      Kas maitsvate viljadega sordid on meie kliimas ka piisavalt saagikad?

3)      Kuna tunnelite teisaldamine on parasjagu keeruline protsess, aga ühel mullal ei saa maasikaid järjest mitmeid aastaid kasvatada, siis on alternatiiviks turba- või kookossubstraadi kasutamine, kus maasikad on istutatud maapinnast ca 1 meetri kõrgusele kasvulavadele. Ühe murekohana on meie kliimas kindlasti taimede talvitumine substraatkasvukeskkonnas, kus me peame leidma optimaalse viisi kuidas taimed pärast külma talve ka järgneval aastal annaksid korraliku saagi.

4)      Kui palju varem valmiksid maasikad kiletunnelis kasvulavadel vs maasikad kiletunnelis ja/või avamaal?

5)      Kas meie kliimas on eriti just kevadel ja sügisel piisavalt valgust ja soojust, et ära kasutada taasviljuvate sortide saagipotentsiaal?

Kõige selle uurimiseks ehitas Tartumaal asuv AranFarming marjakasvatus 0,4 ha-le katseala, kus on neli 100m pikkust tunnelit, milles omakorda kokku 2000m maasika kasvulavasid.

Koostöös Eesti Maaülikooli teadlase Ulvi Mooriga  ja MTÜ –ga Aiandusklaster viiakse läbi katse, milleks saadi Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 Innovatsiooniklastri toetust. Kahel hooajal kasvatatakse  tootmistingimustes erinevaid taasviljuvaid sorte erinevates kasvupinnastes.

Sel suvel hinnatakse kookospõhise ja turbapõhise substraadi sobivust neljale erinevale taasviljuvale maasikasordile. Teisel hooajal hinnatakse erinevate sortide talvitumist kiletunnelis erinevate talvekatete all ja selgitatakse välja saagikamad ja parima kvaliteediga viljadega sordid. Paralleelselt taasviljuvate sortidega kasvatatakse kasvulavadel ka eestlastele tuntud sorti ’Sonata’, et oleks võrdlusmoment nii maitse kui saagikuse osas, et saada parim võimalik tulemus.

AranFarming on Eesti Aiandusliidu liige ja selleks, et kohalik tarbija tunneks ära kodumaise marja, on pakendatud toodangul peal ka „Eestis Kasvatatud“ kvaliteedimärk.

AranFarming külmkuivatatud maasikad

Eestis marjakasvatusest tekkiv käive on siiamaani reeglina olnud ainult suvekuudel ja selleks, et teistest natuke eristuda ja pakkuda võimalust meie maitsvaid marju süüa aastaringselt tõime eelmise aasta lõpus turule uue toote  - külmkuivatatud maasikad 20g pakendis.

Külmkuivatamine ehk lüofiliseerimine on uudne ja üks täiuslikumaid meetodeid toidu säilitamiseks. Külmkuivatamine on tehnoloogia, kus toiduaine külmutatakse kiirelt sügavkülmas, seejärel eemaldatakse aeglaselt soojendades külmumisel tekkinud jääkristallid vaakumi abil. Sellise tehnoloogiaga jääb toiteväärtusest alles 98%!

Külmkuivatamise käigus säilib toiduainete loomulik maitse, lõhn, välimus ja toiteväärtus. Tänu valmistoodete väikesele veesisaldusele puudub vajadus lisada neile säilitusaineid ning toidukraam maitseb ja lõhnab samamoodi kui värskelt.

“Mul on ülimalt hea meel selle üle, et oleme suutnud enda kasvatatud marjadest teha suurepärase multifunktsionaalse tervisliku toote, mis sobib lastele magusa asenduseks, niisama snäkiks, pudru või müsli sisse, aga ka väga hästi küpsetamiseks. Meie külmkuivatatud maasikad on naturaalse maasika maitsega ja me pole lisanud suhkruid ega säilitusaineid. Meie tooted on müügil Selveris, Rimis ja Prismas ning ka paljudes väiksemates kohades üle Eesti. Alguses oli natuke raske sest paljud  inimesed polnud kuulnud külmkuivataud marjadest ning polnud võib olla kursis kui maitsev ja tervislik see toode tegelikult on” räägib AranFarming juhata Paavo Otsus.

Abiks bioloogilised taimekaitsevahendid

Bioloogiline taimekaitse on osa keskkonnasõbralikust, samas majanduslikult tasuvast taimekasvatusest. 

Bioloogilised taimekaitsevahendid, erinevalt keemilistest, ei hävita taimedele kasulikke mikroorganisme. Nii on võimalik kasvatada parem ja kvaliteetsem saak, suurendada taimekasvatuse tootlikkust ja efektiivsust looduse enda toel. Bioloogilised taimekaitsetooted sobituvad hästi ka integreeritud taimekaitsesüsteemi.

Maasikakasvatuses on kasutusel bioloogiline taimekaitsevahend Prestop®, mis sisaldab Soome põllumullast isoleeritud Gliocladium catenulatum J1446 seent. Toode tõrjub efektiivselt erinevaid seenhaiguseid nii juurtel kui ka lehtedel. Maasika juurepatogeenid (Phytophthora, Fusarium, Pythium) vähendavad taimede kasvujõudu ja saagivõimet ning põhjustavad närbumist ja taimede surma. Juurehaiguste poolt põhjustatud probleeme on võimalik ennetada, töödeldes maasikataimi Prestop´iga juba istutamise ajal. Prestop muudab juuresüsteemi tugevamaks ja tervemaks, parandab taimede talvitumist ja aitab taimedel toota varasemat ja suuremat saaki. Prestop sobib kasutamiseks integreeritud taimekaitses ja mahetaimekasvatuses.

Töödelge maasikataimi istutamise ajal ja korrake töötlemist 1 kuu pärast istutamist:

  • Sissekastmine: hoidke kastke maasikataimi 0,5 % Prestop´i lahuses, kuni juured on ühtlaselt märjad (1-3 minutit). Kasutage keskmiselt 400 liitrit 0,5 %-list suspensiooni 30 000 - 40 000 taime sissekastmiseks.
  • Kassetitaimede leotamine: leotage enne istutamist 0,5 % Prestop´i veesuspensioonis 25 L/1000 taime kohta (125 g/1000 taime kohta).
  • Tilkkastmine/kastmine/rea pritsimine: kasutage kulunormi 200 - 250 g/1000 taime kohta (0,5 % Prestop lahus 40-50 liitrit/1000 taime kohta). Vee kogus võib erineda vastavalt töötlemise meetodile.

0,5% Prestop´i suspensiooni valmistamine: 1 kg Prestop´i/200 liitri vee kohta.Kõigepealt segage Prestop vähese koguse külma veega (1 kg /10-20 liitrit). Laske suspensioonil seista 15-30 minutit. Segage hoolikalt, kuni suspensioon on ühtlane ning lahjendage lõpliku mahuni.

Prestop on saadaval 100 g ja 1 kg suurustes pakendites. Avamata pakendis, hoiustatuna jahedas kohas +8°C juures või alla selle, säilib toode elujõulisena12 kuud,.

Prestop´iga töötlemised eelmisel kasvuhooajal (sissekastmine istutamise ajal + kastmine) vähendasid taimede hukkumist talvel nii tunnelis kui ka avamaal.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised