Leedu põllumeeste ühistu: koos tehes on asjal mõte sees

Alvydas Vizbickas: Meie tugevus on ühistulises teg
Alvydas Vizbickas: Meie tugevus on ühistulises tegevuses

Suve alul tähistas Leedu teraviljakasvatajate ühistu Joniðkio aruodas 10. juubelit. Juhatuse esimees Alvydas Vizbickas on tehtuga rahul, sest toonane otsus – luua põllumeestele kuuluv ühistu – on ennast igati õigustanud, majanduslik seis on hea ja ühiselt võetud võlgadest saadakse lahti 2020. aastaks.

Täna on põllumajandusühistu Joniðkio aruodas suur, kaasaegne ja konkurentsivõimeline ettevõte, mis ühendab 82 põllumajandustootjat. 2007. aastal asutatud ühistu paikneb Põhja-Leedu viljakasvatuspiirkonnas, olles eelkõige Joniðkio, Pakruojo, Ðiauliø ja Akmenës piirkonna teraviljakasvatajate omandis. Ühistule kuulub kaasaegne teraviljaterminal, mis pakub nii labori-, kuivatamis-, sorteerimis- kui laadimis- ja ladustamisteenust. 

Terminalist läheb ööpäevas läbi 2000-4000 tonni vilja
Terminalist läheb ööpäevas läbi 2000-4000 tonni vilja

„Hetkel on meil 82 liiget ühistus ja vilja kasvatame 45 000 hektaril, omandis sellest on 14 500 hektarit. Meil on oma elevaator, mis mahutab 45 000 tonni ja eelmisel aastal rajasime veel ühe lao, kus saab mahutada 2500 tonni vilja. 120-130 tuhat tonni vilja töötleme seega aastas,“ tutvustas ühistut Joniðkio aruodas juhatuse esimees Alvydas Vizbickas. Ta lisas, et viljaterminali teenustest 70% on nende oma ühistu liikmetele tehtud teenus ja 30% tehakse teenust mitteliikmetele, näiteks Baltic Agrole.

Tihe konkurents

Et tegemist on n.ö Leedu viljasalvega, näitas see, et peaaegu kõrvuti paiknevad 7 erinevat elevaatorit, luues nii tiheda konkurentsikeskkonna. „Meie piirkonnas on siin 7 erinevat elevaatorit, nii et konkurents on tihe. Meie oleme aga ainus ühistuline, põllumeeste omandis olev, elevaator. Kui me alustasime, käisid pangad meile oma teenuseid pakkumas ja siis nad alati küsisid, et kuidas me saame hakkama konkurentidega. Me teadsime, et see küsimus tuleb ja seega oli meie vastus see, et need konkurendid peavad kuskilt ju vilja ostma ehk pingutama ja püüdma selle poole, et just neile vili müüakse. Aga meie plussiks on see, et me kasvatame vilja ise. Ka hindadega oleme konkurentsis,“ selgitas Vizbickas. „Meie liikmete keskmine farmi suurus on 200 hektarit. Seega ei tasu omada kuivatit ja on ökonoomsem oma vili siia tuua.“
Elevaatoris kuivatatakse nisu, otra, õlleotra ja rapsi. Samuti ostetakse kokku kuivatatult hernest, uba ja tritikalet.

Moodne terminal kerkis aastatega

Terminali asukohavalikul sai määravaks raudteesõlme lähedus, sest 60% vilja transpordist läheb raudtee- ja 40% autotranspordiga. „Kunagi algselt oli siin lage plats, kus võeti vastu suhkrupeeti. Kui taanlased lõpetasid siinse suhkrupeediäri ära, siis ostsime selle krundi umbes 220 000 euroga. Toona oli siin olemas vaid kaalumaja ja kontorihoone,“ rääkis algusaastatest Vizbickas. „Siit algas edasi meie töö – vaja oli oma idee maha müüa piirkonna põllumeestele. Meil oli 10-liikmeline algatajate grupp ja nii me siis hakkasime tõestama, et koos tehes on asjal mõte sees. Peagi oli meid juba 45-liikmeline grupp ja kui juba usuti, et selline asi töötab, siis võtsime pangalaenu, millega alustasime elevaatori ehitust. 2% oli oma liikmete sissemakse projekti ja saime abi ka Euroopa erinevatest toetusfondidest. 2020. aastaks peaks meil võlad makstud olema. Hetkel on seis väga hea, 2015. aasta müügitulu oli 23,106 mln eurot ja oleme saanud dividende maksta liikmetele.“

Terminalist läheb ööpäevas läbi 2000-4000 tonni vilja ja tööl on vahetustega kolm operaatorit.  „Kuni 4000 tonni vilja töötleme ööpäevas ja see on ühe mehe töö, sest kõik on arvutite abil juhitav. Meil on kolm erinevat vastuvõtuliini ja seega saame korraga vastu võtta kolme kultuuri. Samuti on meil 3 eraldi kuivatit. Kui vastu võtame 2000-4000 tonni ööpäevas, siis samapalju läheb kohe ka terminalist ära. Mahtudest rääkides, siis rapsi hoiustasime möödunud aastal näiteks 11 000 tonni. Keskus töötab ööpäevaringselt, aga vilja võtame vastu kella 7.00 -22.00,“ rääkis Vizbickas.

Loomulikult on viljahooajal autodest tekkinud järjekord. „Samas üle kolme tunni autojuhil siin ei lähe. Oleme oma tööd nii planeerinud, et kõik sujuks kiirelt. Paaril korral kümne aasta jooksul oleme loonud ka vastuvõtugraafiku, aga üldjuhul on ikka n.ö elusjärjekord.“

Lõpetuseks sõnas Alvydas Vizbickas, et hetkel nad otsivad paremaid lahendusi, kuidas ise läbi ühistu vilja veel paremini väärindada. „Nii, et kõik ideed on teretulnud.“

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Uudised