Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 8. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ülo Niisuke, MTÜ Virumaa Põllumeeste liidu endine juhatuse esimees, oli üks piimaühistu loojatest. „TÜ Rakvere Piimaühistu mõtte algatajad olid 1991. aasta lõpupäevil Hundo Vilu, Jaan Ots, Jaan Pajos, Uno Altemann ja mina. Need isiksused-juhid, uued omanikud, olid vanema põlvkonna kaudu saanud teada Eesti Wabariigi aegsest ühistegevusest ja selle tulemustest. Algne mõte oli saada tagasi enne sõda Lääne-Virumaa piimaühistutele kuulunud vara. Kahjuks EV Valitsus ja põllumajandusminister ei toetanud meie nõudmist, see tõi palju raskusi ühistu tegevusse. Ühistu liikmete visadusel ja teotahtel jätkati ühiselt toorpiima turustamist. Sellega hoiti ära piimatöötlejate - meedias räägitakse neist kui piimatootjatest - diktaat üksiktaluniku ja farmeri suhtes piima müümisel,“ meenutas Niisuke. „Need kes ei ühinenud ühistuga pidid peagi piimatootmise lõpetama. Kiire piimahoiuruumide ümberehitamine võimaldas piima müüa üle päeva, seega vähendada kahekordselt transpordikulusid ja nõuda õiglast hinda. Kahjuks puudus algaastatel ühistegevus vabariigi ulatuses mingilgi määral. See võimaldas murda nõrku ja eelistada suuremaid. Eelnevast tulenes ka piimastandardi omavoliline muutmine töötlejate poolt. Mõne aasta jooksul tõsteti piimarasv 3,5 %lt 4,2%le, piimavalk 3,0%lt 3,3%le. See oli otsene piimahinna langetamine. Vaatamata korduvatele talunike ja farmerite pöördumistele põllumajandusministeeriumi poole, lasti kõigel minna isevoolu. 1999. aasta päädis tänu Põlva Piimakombinaadi Uus-Meremaa võiafäärile paljude Lõuna-Eesti piimatootjate pankrotiga. Tänu Rakvere Piimakombinaadi direktorile Tarmo Lindamaa’le, krahh Lääne-Virumaa piimatootjaid otseselt ei mõjutanud. Olgugi, et piima kokkuostuhind oli madal, maksti välja seegi pisku. Samuti suutis piimaühistu koguda halbadeks aegadeks kohud kapitali, et raskes olukorras olevaid talunike ja farmereid lühiajalise sooduslaenuga toetada.“

Rakvere Piimaühistu 

On asutatud 1992. aastal ja see ühendab 19 Lääne-Virumaal piimaveisekasvatusega tegelevat ettevõtet, koondades suurt osa maakonna toorpiimatootmisest. Liikmete päevane toorpiima kogutoodang on umbes 100 tonni. Rakvere Piimaühistu liikmed pakuvad Lääne-Viru maakonnas aastaringselt tööd enam kui 300 inimesele. Rakvere Piimaühistu realiseerib piima Epiko TÜ kaudu, olles üheks viiest Epiko TÜ asutajaliikmest. Rakvere Piimaühistu on üheks kaheksast Farm In TÜ liikmest, mis on Eesti põllumajandustootjatele kuuluv sisendite ostu keskühistu.

Rakvere Piimaühistu peamisteks tegevusaladeks on:

piimakarjakasvatus, toorpiima tootmine;

ühistu liikmete poolt toodetud piima varumine ja realiseerimine;

erinevate finantstoodete väljaarendamine ühistu liikmete jaoks;

teenuste osutamine ühistu liikmetele tootmiseks vajalike seadmete, materjalide, söötade, väetiste jm soetamisel;

täiendõppe korraldamine ja konsultatsioonide andmine ühistuliikmetele

veterinaararsti teenuse pakkumine.

Rakvere Lihaühistu Rakvere Piimaühistu liikmete ühisest loomade müügist on välja arenenud Rakvere Lihaühistu, mis tegeleb Virumaa veisekasvatajate loomade müügiga. Rakvere Lihaühistus on 25 liiget.Rakvere Lihaühistu TÜ tegevusaladeks on:

ühine veiste ja vasikate ost ning müük;

ühine tõuloomade ost ja müük;

teenuste osutamine ühistu liikmetele tootmiseks vajalike seadmete, materjalide, söötade, väetiste jm. soetamisel;

täiendõppe korraldamine ja konsultatsioonide andmine ühistu liikmetele.

 

Mis ei tapa teeb tugevaks. Kriisidest väljapääsu nägid piimaühistu liikmed piimatootmise tehnoloogia kiires muutuses ja produktiivsuse tõusus. „Lääne-Virumaal asuti kiirele üleminekule vabapidamisele, uute lautade rajamisele ja intensiivsele söötmisele. Kümne aastaga rajati 20 vabapidamise lauta. Eriline tähelepanu pöörati kvaliteetsete söötade tootmisele ja nende analüüsile. Korraldati õppepäevi ja peeti nõu teadlastega. Piimatootmine tõusis ühelt lehmalt 5000 kg-lt 9706 kg-le,“ tõi olulised faktid välja Niisuke.

Lisaks pidas ta väga oluliseks seda, et TÜ Rakvere PÜ oli üks neist Eesti piimaühistuist, kes pani õla alla üle-eestilise  piimaühistu EPIKO rajamisele. „See oli ka abinõuks ülesaamisel Venemaa piimaturu äralangemisele.“. Rakvere Piimaühistu tegevjuht Priit Putko tänas kõiki liikmeid ja koostööpartnereid nende panuse eest ühistu tegevusse. Tema sõnul tegutsetakse edasi jätkuvalt sama asja eest – saada liikmetele järjest paremaid tootmissisendeid ning kasvada ja laieneda läbi efektiivse majandamise suuremaks ja tugevamaks. „Jätkuvalt panustame liikmetele paremate tingimuste väljakauplemisse - vaja on leida parimaid lahendeid nii sööda ja sööda hoiustamise osas, kui tehnika ja teabe poolelt. Jätkuvalt müüme oma toorpiima läbi EPIKO, sest oleme nii saanud parimat hinda. Hetkel on meil käimas ühistu veterinaarteenuse arendus, olemas on veterinaararstid aga vajame vee üht tublit sõravärkijat. Uue teenusena liikmetele on neil nüüd võimalik saada maisi külviteenust ja vaheltharimisteenust. Tööde käigus saame panna ka väetised põllule,“ rääkis Putko ja lisas, et uute teenuste puhul on abiks olnud ka PRIA toetused.

Üksinda võib edasi jõuda kiiremini, kuid üheskoos jõuame kaugemale

Lähiaja plaanidest rääkis Putko, et läbi EPIKO lüüakse kaasa MIlkEst’i ühistulise piimatööstuse projektis ja tegevus käib ka uue rapsitehase projektiga. „Tegeleme finantsvahendite hankimisega, et saada sel sügisel alustada rapsitehase ehitusega,“ sõnas ta.

42 pilti

Rakvere Piimaühistu ja Rakvere Lihaühistu pidas pidu

Foto: Meelika Sander-Sõrmus