Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Biotoodete ekspert: okaspuupuidust toodetakse juba täna diislit
Juunis toimus Eesti Metsa- ja Puidutööstuse liidu suvekonverents “Pilk puidutööstuse tulevikku”. Teiste seas esines seal ka rahvusvaheline biotoodete ekspert Peter Axegård, kes on Rootsi teadusuuringute instituutide (RISE) asepresident. Ekspert annab nõu ka Est-For Investi puidurafineerimistehase eestvedajatele.
Peter Axegård ütleb lihtsalt, et biomajandus tähendab üleminekut senisest suuremale biomassi kasutamisele. „Tänane majandus on eelkõige fossiilsete ehk mittetaastuvate ressursside põhine. Me kasutame varusid, mis ei taastu – nagu nafta, maagaas, metallid ja muud sarnased. Asendades osa kasutatavatest fossiilsetest ressurssidest biomassipõhistega, suurendame biomajanduse osakaalu kogu majanduses. Nii liigume aeglaselt fossiilsete ressursside põhisest majandusest biomajanduse suunas, aga lõpuni ei saa me sellega minna, sest fossiilsete ressursside täielikuks asendamiseks ei ole meil piisavalt biomassi,“ selgitas Axegård ja lisas, et biomajandusele ülemineku peamine tegur on vajadus fossiilsetele ressurssidele asendus leida.
Head näited on maailmas olemas
Biotoodete ekspert tõi välja mõned head näited, mille puhul on olemas aastatepikkune kogemus. „Juba paar aastat on toodetud ligniini – see on sisuliselt liim, mis puitu koos hoiab ja mis moodustab ligi 30% puidu massist. Puidurafineerimistehases eraldub see keetmise käigus puidust ning tänapäeval kasutatakse seda tavaliselt sealsamas tehases energia tootmiseks. Kuid ligniini eraldamine suurendab rafineerimistehase loodavat lisaväärtust, sest ligniini võib kasutada ka erinevate kemikaalide tootmiseks. Näiteks Soomes toodab Stora Enso ligniinist vaiguliimi, mida kasutatakse puitplaatide tootmises fenoolformaldehüüdi asemel. See on samm õiges suunas – fossiilse päritoluga sünteetiliste ainete juurest looduslikumate poole,“ rääkis Axegård. „Teine oluline näide on biodiisel. Selle lähteainet toodetakse puidurafineerimistehases, kus männi- või kuusepuidu töötlemisel eraldub kõrvalsaadusena tallõli. See suunatakse piirkondlikku tehasesse Põhja-Rootsis, kus sellest toodetakse toordiisel. Toordiislist omakorda toodetakse naftarafineerimistehases puhas diisel. Tootmismaht on praeguseks natuke üle 100 000 tonni aastas. See on küll teist tüüpi tootmisahel, aga selles osaleb puidurafineerimistehas, mis tagab teisele samas piirkonnas asuvale nö satelliittehasele toorainevoo.“
Peter Axegård’i kolmas näide oli Põhja-Rootsis Örnsköldsvikis asuv sulfiittehnoloogiaga tehas, kus eraldatakse lignosulfonaadid, mida kasutatakse omakorda betooni valmistamisel tugevusnäitajate parandamiseks. „Minevikus toodeti lignosulfonaate vedelal kujul, mis tähendas sisuliselt, et kaugetesse riikidesse transporditi väga palju vett. Tänapäeval toode kuivatatakse ja pulbriline kuju ei loo enam transpordile mingeid piiranguid. Sellisel kujul lignosulfonaate on toodetud samuti umbes paar aastat,“ tõi ta näiteid.
Uuema tootena tõi biotoodete ekspert välja nanotselluloosi. „Nanotselluloosi toodetakse kolmes Stora Enso tehases Rootsis ja Soomes ja seda kasutatakse toiduainete pakendites barjääri tekitavate omaduste tõttu. See on jällegi näide lisaväärtuse loomisest,“ sõnas ta.
MIS ON BIOMAJANDUS?
On erinevate bioloogiliste taastuvate loodusvarade säästlik kasutus kaupade, energia, toidu ja teenuste tootmiseks;
Vähendab sõltuvust fossiilsetest loodusvaradest;
Vähendab ökosüsteemide kahjustumist;
Hoogustab majanduskasvu ja uute töökohtade loomist.
Puidust tulevikutooted - süsinikkiu tootmine ja saastevaba tekstiil?
Peter Axegård näeb tulevikutootena ühe võimalusena puidust toodetavat saastevaba tekstiili, sest siis saadaks minevikku jätta praeguse viskoosi tootmise tehnoloogia, mis saastab tohutult. „Nii et võib-olla saame Põhjamaades hakata puidurafineerimistehases tekstiilkiudu tootma. See tähendaks kohalikku tekstiilitööstust ja võimalust tuua minu kodumaale tagasi töökohad, mis on praegu Aasias, ning ka palju vähem kauba transportimist. Sellest saab tulevikus väga oluline tselluloosi kasutusvaldkond,“ mõtiskles Axegård ja lisas, et kui ühel hetkel nõudlus paberi järele vähenema hakkab, võib tekstiil teatepulga üle võtta. „Ettevõtted tunnevad sellesuunalise arengu vastu väga suurt huvi.“
Teise valdkonnana tõi ta välja ligniinist süsinikkiu tootmine. „Süsinikkiud on kerge ja tugev kiud, mida kasutatakse uue põlvkonna komposiitmaterjalides. Seda on võimalik tulevikus kasutada näiteks kergemate sõidukite tootmiseks.“
Haridus pole atraktiivne
Küsimusele, milliseid väljakutseid esitab biomajanduse edendamine puidukeemia erialale, vastas Axegård, et puidukeemia on siin lihtsalt üks aspekt, mis hõlmab oskusteavet tootmisprotsesside kohta. „Aga täpselt sama oluline on ka keemiatehnoloogia. Lisaks polümeerid ja komposiitmaterjalid. Need on kolm tähtsat valdkonda, mida Rootsis ja Soomes mitmes ülikoolis ka sellises kombinatsioonis õpetatakse. Meie probleem siin põhjamaades on minu meelest selles, et see haridus ei tundu noortele atraktiivne. Neile meeldivad rohkem meedia ja arvutimängud ja sellised asjad, mitte tegelikud väljakutsed. Aga ma arvan, et see uus biomajanduse kontseptsioon võiks uusi andekaid noori valdkonda juurde meelitada.“
MIKS BIOMAJANDUS?
Inimkond on sunnitud otsima alternatiive taastumatutele loodusvarudele;
Eestis on olemas piisav taastuvate loodusvarade ressurss, mida tuleb inimkonna hüvanguks jätkusuutlikult majandada;
Eesti on soovi korral võimeline 10- 20 aasta pärast tootma 100% tarbitavast elektri- ja soojusenergiast taastuvatest allikatest.
Biomajandus on meie tootjatele väljakutse
Hetkel kuum
Est-For Invest OÜ juhatuse liige Margus Kohava näeb biomajanduses meie kõigi tulevikku. Biomajandusest rääkides tuleks arvesse võtta kogu biomassi, aga kavandatav puidurafineerimistehas tegeleb, nagu nimetuski ütleb, ainult puiduga. Tema sõnul on planeeritud Est-For Investi puidurafineerimistehas nii, et järgitakse kõiki rangeid keskkonnanõudeid. „Nii suudame me kindlustada minimaalse ja talutava keskkonnamõju tänu parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamisele. PVT rakendamine tähendab, et lisaks keskkonnakvaliteedi normidele tagatakse optimaalne ressursikasutus. Tootmise käigus töötleme kõik protsessi kõrvalsaadused ümber orgaanilisteks baastoodeteks ning roheliseks energiaks,“ selgitas Kohava.
Peter Axegård on Margus Kohava sõnul ekspert, kellesarnast Eestist ei leia. „Meil on teemasid, kus vajame tema nõuandeid. Otsime ju parimaid tehnoloogiaid ja nõkse, kuidas muuta tootmine võimalikult keskkonnasäästlikuks. Tänu parimale võimalikule tehnoloogiale loodame saavutada konkurentsieelise ning realiseerida seda läbi uudsete biotoodete tootmise,“ rääkis Kohava ja täiendas, et oluline on ära kasutada teadlaste teadmised ja suuta rakendada need praktikas. “Puidukeemia areneb pidevalt. Samas pole puit ka ainuke taastuv ressurss, millele tähelepanu pöörata – sama olulised on näiteks põhk ja hein.“
Kohava rääkis esmastest plaanidest, et kõigepealt tuleb saada paika põhiprotsessid nagu tselluloosi, ligniini ja hemitselluloosi tootmine. „Järgmistes etappides vaatame, kuidas toota näiteks teise põlvkonna biokütuseid, süsinikkiudu, bioplastikuid või viskoosmaterjale ,“ ütles Kohava.
Enimloetud
2
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
5
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele