2017. aasta maisisilo – 2018. aasta piimatootmiseks

2017. aasta maisisilo – 2018. aasta piimatootmisek
Maisipõld Vao Agros.

Maisi kasvupind on aasta-aastalt suurenenud, kuid külma kevade ja juunikuu tõttu on tänavusel aastal olnud maisitaimede areng aeglasem. Õige hoo sai maisikasv sisse alles juulis, kui ilmad, eelkõige ööd, läksid soojemaks.

Mõnel pool Eestis tegi maisile liiga juunikuine öökülm, mille tõttu pidurdus kasv koguni paariks nädalaks. Maisil või stress väljenduda ka liigses võrsumises, samas võib olla see ka sordi eripära, mida oli tänavu näha mitmel maisipõllul. Tänaseks on mais põldudel lopsakas, varajastel sortidel on tõlvikud juba moodustunud, hilistel sortidel moodustumas.

Kuna kasvuperiood on tänavu tavapärasest hilisem, võime arvata, et ka maisikoristus lükkub hilisemaks, kuna koristusküpseks saamine viibib. Koristamine tuleb ilmselt keeruline, kuna sügisesed jahedad ilmad ja võimalikud öökülmad tõstavad hallitus- ja pärmseente arvukust taimedel. See aga on suur risk silo kvaliteedile, kuna nii kuivaine kui toiteainekaod põhjustavad sileeritud massi riknemist. Loodame siiski, et kuna kasvuperioodi algus oli ebasoodne, on koristusperiood vastupidiselt suurepärane.

MILLAL KORISTADA MAISI SILOKS?

Mais on meil kujunenud üheks tähtsaimaks silotaimeks peale kõrreliste ja liblikõieliste. Eestimaises kliimas, kus suved on lühikesed ja maisi valmimise jaoks võrdlemisi jahedad, kasvatatakse maisi silo tootmiseks.

Soovitatav on koristada mais 28-35% kuivainesisalduse (KA) juures. Eesmärgiks võiks võtta, et maisi kuivainesisaldus ei tohiks koristamisel olla madalam kui 30%. Mais on koristuseks valmis, kui maisi teras on selgelt eristatav ülemise 2/3 kollase osa ja alumise 1/3 valge osa vahelt läbi minev piimajoon. Enne koristamist hinda maisi kuivainesisaldust.

Müüt, et maisi koristusele peaks eelnema öökülm, on tänaseks kummutatud. Kui koristus jääb siiski hiliseks ja saak koristatakse öökülma järgselt, tuleb silo kvaliteedi tagamiseks vältida pärmseente ja bakterite sattumist silomassi ning nende hoogsat kasvu silos.

Maksimaalse silo energiasisalduse tagamiseks (varre alumine 30 cm on väga madala energia sisaldusega ja seeduvusega) ja mulla silomassi sattumise vältimiseks tuleks taimed niita minimaalselt 30 cm maapinnast. Kui niita madalamalt kui 30 cm, suureneb oluliselt silomassi sattuvate  pärm- ja hallitusseente  kontsentratsioon, mis põhjustavad  maisisilo riknemist ja söödaväärtuse langemist säilitamisel ja söötmisel. Mida lühemat heksli pikkust kasutatakse, seda lihtsam on niitemassi hoidlas tallata. Optimaalseks maisi heksli pikkuseks soovitatakse 15-20 mm. Kui silomassi kuivaine jääb alla 25%, siis peaks heksli pikkus olema 20-25 mm.

Silo kiire fermentatsiooni ja hea seeduvuse tagamiseks on oluline, et kõik  maisiterad oleks ka muljutud. Silohoidla tuleb täita võimalikult kiiresti, soovitavalt 2-3 päeva jooksul ning ööseks katta kilega. Tallamisel tuleb jälgida hoidlasse viidava silokihi paksust ja ühtlaselt jaotumist. Kihi paksus ei tohiks ületada 30 cm. Õigel tallamisel jäävad silo pinnale traktori rehvi mustri jäljed. Kindlasti vältida ületallamist ja silo muutumist pastaks. Pööra silohoidla sulgemisel erilist tähelepanu servadele. Soovitame kasutada võimalusel silohoidlates küljekilesid ja liivakotte.

Viljade moodustumise faas.
Viljade moodustumise faas.

MAISI SILEERIMINE

Nii sileerimisel kui söötmisel on hapnik kvaliteedi suurim vaenlane. Kuivaine kaod leiavad aset peamiselt sileerimise esimesel nädalal ja silo söötmisel. Mõlemal juhul on probleemide põhjuseks hapniku esinemine ja puudulik hügieen.  Maisil on kõrge suhkrute sisaldus ning tänu sellele fermenteerub kergesti ja kiiresti. Kuid maisisilo puhul on alati oht liigseks äädikhappeliseks käärimiseks ning mannitooli ja etanooli tekkeks, mis tekitavad olulisi kadusid sööda väärtuses. Samuti on maisisilo säilitamisel ja söötmisel probleemiks kuumenemine, mida põhjustavad kiirelt paljunevad pärm- ja hallitusseened. Külmastressiga kahjustada saanud taimede puhul, nagu seda oli tänavune kasvuperioodi algus ning ka hilisemal maisikoristusel kasutavad pärmi- ja hallitusseened taimede stressi ära. Stressis taim pole võimeline end mikroorganismide eest kaitsma ning hilisemal koristusel, kui taimed hakkavad „surema“, suurendab see pärmide ja hallituste osakaalu veelgi rohkem.

Seega tuleb silomaisi koristusel pöörata enam tähelepanu detailidele nagu õige niitekõrgus ja heksli pikkus, silohoidla kiire täitmine ja piisav tallamine ning katmine kohe peale hoidla täitmist.

Õige kindlustuslisandi valik saab olema määravaks ka sellel aastal, et tagada kiire ja kontrollitud fermentatsioon, pH langus 6-7-lt 4-le ja hea säilivus. Sil-All Maize+ FVA on spetsiaalselt maisi sileerimiseks välja töötatud kindlustuslisand, mis takistab tänu propioonhappebakteri tüvele hallitus- ja pärmseente kasvu. Sil-All Maize+ FVA koostises olevad homofermentatiivsed piimhappebakterid ja tärklist lõhustav ensüüm amülaas soodustavad kiiret ja tõhusat käärimist, mis vähendavad toitainekadusid ning tagavad hea söömusega ja seeduvusega maisisilo piima tootmiseks.

Kõiki neid näitajaid toetavad erinevad teadusuuringud, näiteks Ghent`i Ülikoolis 2013. aastal sileeritud maisiga (KA 32%) läbiviidud aeroobse stabiilsuse katses, kasutati Sil-All Maize+ FVA, selle tulemusel toimus efektiivne maisi fermentatsioon. Silo hindamisel kasutati Honig meetodit vastavalt DLG hindamissüsteemile (Quality Seal of the German Agricultural Society). Sil-All Maize+ FVA tõhustas fermentatsiooni kiirust (tuginedes piimhappe ja äädikhappe sisalduse suhtele ja osakaalule), vähendas energia ja kuivaine kadu söötmisel, märkimisväärselt suurendas aeroobset stabiilsust (katse lõpetati 11,25 päeva pärast silo õhu kätte toomist). Sil-All Maize+ FVA silokindlustuslisandiga töödeldud maisisilo säilitas söötmisel algse pH taseme (Joonis 1.).

Joonis 1. Sileeritud maisiga läbiviidud aeroobse stabiilsuse katse kasutades silohindamise Honig meetodit vastavalt DLG hindamissüsteemile, Ghent`i Ülikool, juuni 2013.
Joonis 1. Sileeritud maisiga läbiviidud aeroobse stabiilsuse katse kasutades...

Mitmed teadusuuringud on näidanud, et iga silo seeduvust parandav tegur on võrdne vähemalt 0,25 liitrit suurema piimatoodanguga lehma kohta päevas. Katse Serbias 2016. aastal viidi läbi, täites 12 katsekotti maisi haljasmassiga, iga täidetud kott kaaluga 10 kg. 6 kotti täideti Sil-All Maize+ töödeldud maisisiloga ja 6 kotti ilma lisandita massiga kontrolliks. Kõik kotid paigutati silohoidlasse hajutatult, erinevatele sügavustele sileeritava maisisilo hulka.  Maisi haljasmassi kuivaine oli koristamisel 32% , heksli pikkus sileerimiseks 10mm. Tulemused näitasid, et nendes kottides, kus kasutati Sil-All Maize’i oli väiksem kuivaine kadu, st saadi parema seeduvusega silo söötmiseks. Lisaks oli madalam ammoniaagi tase ehk vähem lõhustunud proteiini. Sil-All Maize+ kasutamine kiirendas fermentatsiooni käivitamist ja saavutas stabiilsuse väiksema hapete kogusumma juures (Joonis 2.).

Joonis 2. Sil-All Maize+ silokindlustuslisandi võrdluskatse, Serbia 2016
Joonis 2. Sil-All Maize+ silokindlustuslisandi võrdluskatse, Serbia 2016

Pilleriin Puskar, Alltech Eesti
Tiiu Annuk, Scandagra Eesti 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised