ETKIs talinisu aretuskatsed koristatud

ETKIs talinisu aretuskatsed koristatud.
ETKIs talinisu aretuskatsed koristatud.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi talinisu aretuse katsed on selleks aastaks põllult koristatud. Nii nagu põllumehelgi, oli ja on ka sordiaretajatele äärmiselt keeruline ning raske koristusperiood.

Olenemata kellaajast ja nädalapäevast olid väikesed katsekombainid ja instituudi töötajad vihmade vaheajal põllul tööl, et päästa, mis veel päästa annab.

Talinisu aretuspõllule on igal aastal lisaks aretusmaterjalile külvatud ka kollektsioonkatse, kus on mitmeid sordiregistris olevaid sorte. Kuid seal on ka vanemaid sorte, mida suurtel põldudel enam ei kasvatata, kuid mis läbi viimase kahekümne viie talinisu aretuse aasta on meile  standardsordid.

2017. aasta keskmine talinisu kollektsioonkatsete saak on umbes 8,4 t/ha (see on esialgne sorteerimata kuiva vilja saak). Sellest suurem keskmine saak on kollektsioonkatse sortidel olnud 2012. ja 2015. aastal. Suurema saagi andsid 2017. aastal pikema kasvuajaga sordid 'Frontal', 'Mariboss' ja 'Skagen' (joonis 1).

Joonis 1. Talinisu sortide saak (kuivatatud ja sorteerimata viljast) 2017. a ETKI talinisu aretuspõllul.
Joonis 1. Talinisu sortide saak (kuivatatud ja sorteerimata viljast) 2017. a...

Selleks, et tuvastada sortide ja aretusmaterjali haigustele vastupanuvõimet, aretuspõllul fungistiide ei kasutata. 2017. aastal olid aga väga soodsad tingimused haiguste levikuks. Eriti nakatusid varajasemad sordid. See on ka põhjuseks, miks sel aastal need sordid suuri saake talinisu aretuspõllu kollektsioonkatses ei andnud.

Varajaste ja hiliste sortide kasvuaja vahe tuli sel aastal väga tugevalt esile (vaata tabel 1). Kui talinisu loomise ajal oli varajaseima ja hiliseima sordi vahe 9 päeva, siis küpsus saabus varajasemal sordil 14 päeva varem kui hilisemail. Soojema ja kuivema ilmaga aastatel nii suurt erinevust kasvuaegade vahel ei ole olnud.

Tabel 1. Talinisu sortide loomise ja vahaküpsuse lõpu kuupäev ETKI Jõgeva aretuspõllul 2017. a
Tabel 1. Talinisu sortide loomise ja vahaküpsuse lõpu kuupäev ETKI Jõgeva...

On suhteliselt reeglipärane, et suure saagi aastatel on proteiini ja kleepevalgu sisaldus keskmisest madalamad. Sel aastal ei ole kõiki sorte veel laboris analüüsitud, aga tundub, et  proteiinisisaldused jäävad vahemikku 10-12% ja parimatel võib see näitaja tõusta ka I kategooria toidunisu tasemele.
Kui eelnevalt võrdlesime suuri saagitasemeid 2012. ja 2015 aastaga, siis eelnimetatud aastatel oli kollektsioonkatse sortide keskmine proteiini sisaldus 10,8 ja 11,2%. Sordi 'Fredis' proteiinisisaldus oli 2017 a 15,5%. Teiste sortide proteiinisisalduste andmetega on võimalik tutvuda lähipäevil ETKI FB lehe uudistevoos. Kuid vihmase koristusperioodi tõttu on langemisarvud arvatavasti väga madalad ja mõnel juhul on terad peas kasvama läinud. Tritikalel ja Secalotritikumil olid lausa rohelised lehed juba peas olevate terade küljes. Ning mõnel juhul lükkasid kasvama hakanud idujuured terasid pähikust välja.

Need, kes kasutavad uueks külviks enda kasvatatud nisu, peaksid kindlasti tegema idanemise proovi. Koristatud nisu ei pruugi samal sügisel külvatuna hästi idaneda. Samuti võib idanevus olla halvenenud seoses peas kasvamaminekuga. 

Saagid salves
Saagid salves

Reine Koppel
talinisu aretaja
Eesti Taimekasvatuse Instituut

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised