Aivar Treiberg ja Margus Lepp katsetavad hübriidodraga

Aivar Treiberg ja Margus Lepp katsetavad hübriidod
Aivar Treiberg ja Margus Lepp katsetavad hübriidodraga

Möödunud sügisel külvasid esmakordselt Eestis kaks tuntud teraviljakasvatajat maha hübriidodra tootmispõllud. Esmalt huvitas mehi, kas hübriidoder üldse meie tingimustes talvitub, nüüd oodatakse suuremat saaki kui tavalise taliodra puhul.

Aivar Treiberg Naeris OÜst sai 2015. aasta Viljelusvõistlusel taliodraga rekordsaagi - 12 tonni hektarilt. Nüüd otsib ta võimalust saada veel paremat saaki. Üheks võimaluseks võib olla hübriidtalioder. Igal juhul on ta kindel, et otra tasub kasvatada. "Kui ma saan odra puhul väiksema lämmastikukuluga rohkem saaki kui nisul, siis on mul ju mõistlik otra kasvatada. Siiani olen nii ka saanud," selgitas Treiberg. "Kui nüüd saaks hübriidiga veel tonni rohkem, nagu lubab aretaja, siis oleks kõik ju ideaalne."

Aivar Treiberg hübriidodra põllul
Aivar Treiberg hübriidodra põllul

Põld, millel on esmakordselt hübriidoder, on 20 hektari suurune. Hetkel on üldmulje hea, kohati on näha mõnd maltsa- või nisulaiku, sest eelmisel aastal oli eelviljaks suvinisu.

"Eks selle katsetuse mõte ongi see, et näha kas hübriidoder meil talvitub. Sort 'Wootan' on Soome sort ja mõeldud seal regioonis kasvatamiseks. Meil seda ei müüda, sest kuulume n.ö Poola regiooni ja peaks kasvatama sellele regioonile mõeldud sorte. Mina aga tahtsin just seda sorti proovida ja mulle toodi seeme. Praegu tundub, et hübriidtalioder on meie kliimasse sobiv, aga kohati on ikkagi põllul mõned tühikud kuhu nüüd on tulnud maltsalaigud, ehk seega ei olnud täiesti ideaalne talvitumine," kommenteeris Treiberg.

Treiberg sai idee proovida hübriidtaliotra eelmise aasta suvel Rootsis Borgebys toimunud põllupäevadelt. "Seal nägin ma seda esmakordselt. Syngenta katsed näitasid, et on võimalik saada 1 tonn enam saaki. Üldse on seni parim hübriidodra saak Rootsis olnud 13,4 tonni hektarilt," rääkis Treiberg. "Igal juhul on hübriidodra pea pikem tavalise taliodra omast ja ma loodan, et tera tuleb ka suurem. Saaki ootan enam kui tavaodralt. Samas on meie oludes kasvuaeg veidi pikem. Seega kaob üks eelis, saada koristuskonveierit varasemaks, ära. Sel aastal on näha, et kõrvuti olevad tava- ja hübriidoder valmivad suht ühel ajal, aga hübriid on siiski hilisem, nii et pean panema sel aastal siia põllule uuesti taliodra ja järgmisel aastal talirapsi."

Treibergi sõnul on hübriidodra seeme kallim kui tavaodral ja kulu hektarile oli 110 kilo. Syngenta soovitab külvata hübriidotra 70% tavapärasest külvinormist. Oluline on arvestada ka eelvilja mõjuga. "Eelviljaks oli sel põllul suvinisu, aga parim oleks taliraps, hernes või rohumaa. Enne külvi sai põld veise vedelsõnnikut 30 m³/ha, mille viisime mulda ketaskoorliga. Külv oli veidi hiline, sest põllud olid märjad, külvasime 30.08.2016 220 idanevat tera m². Sügisel sai põld 1l/ha kasvustimulaatorit Ruter AA ja fungitsiidi Input 0,25 l/ha. Kevadel oli 18.04. esimene väetamine 200 l/ha UAN 32 ja 2l/ha Ruter AA. Mai alul väetasin ASN 21N+24S  - 100 kg/h ning 11. mai AN 34,4 - 50 kg/ha," rääkis tehtust Treiberg.

Treiberg täiendas, et suvel tegid nad põllul ka drooniseiret, mis annab detailse tervikpildi kogu põllust ja täpsed soovitused optimaalseimaks väetamiseks.  "Mõõtsime põldu Airinovi drooniga. See jäi natuke küll hiliseks, aga midagi see ikka näitab. Igal juhul näitas lend seda, et lämmastikku oli omastatud 135, mina panin 120 mineraalset N-i ehk osa tuli mullast. 8 tonnise saagi jaoks oli soovitav panna 20-30 N juurde. Seda ma ei teinud."

Margus Lepp hübriidodra põllul
Margus Lepp hübriidodra põllul

Voore Farmi taimekasvatusjuht Margus Lepp proovib tänavu hübriidtaliotra 5 hektaril.
Tema nägi seda lahendust Inglismaal, kus tookord oli oder nagu meil rukis - kõrge ja lopsakas. "Meil nii ei ole, meil on sama kõrge nagu tavaline talioder," ütles Lepp, kelle sõnul võttis ta hübriidiodra kasvatuse ette vaid uudishimust, sest alati on ju huvitav midagi uut proovida. "Minu teada katsetab hübriidtaliodraga lisaks Aivar Treibergile ka Madis Ajaots, mis sort tal on, seda ma ei tea. Meil Treibergiga on 'Wootan'."

Lepa sõnul on hübriidtaliodral kindlasti plusse tavalise odra ees. "Näha on, et taim on väga hästi võrsunud, ühel taimel leidsin isegi 16 võrset, 14 on tavapärane. Võrreldes varaste otradega saab vili küll varem valmis, aga saaki ma suuremat siit ei oota. Üheks põhjuseks on antud põld, mis ei olnud väga hea, oli liialt kiviklibune - ehk kuskil paremal põllul oleks eeliseid vast rohkem. Pähikud ei ole minu põllul ka liiga pikad, samas on haigusi vähem," võrdles Lepp ja lisas, et põllul tegi ta samad tööd, väetamised ja taimekaitse, mis teistelgi odrapõldudel.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised