Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 6. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Erametsa hinnastatistika järgi olid okaspuupalkide hinnad 2017. a teises kvartalis kerges kasvus. Männipalgi hind kasvas üks protsent ja kuusepalgil 1,4 %. Peenpalgid kallinesid pisut enam ning nende hinnakasv ületas kahte protsent. Kuusepalgid on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kallinenud ca 8 %. 2017. aasta teise kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 67,57 €/tm, männipeenpalgil 63,19 €/tm, kuusepalgil 70,66 €/tm ja kuusepeenpalgil 66,47 €/tm.

Riigimetsast müüdavate männipalkide keskmine hind langes kolme kuu taguse ajaga võrreldes 2,5 %. Kuusepalkide hind oli kerges kasvus.

Erametsa hinnastatistika tugineb lõpplaohindadel.  Kui metsaomanik soovib välja arvutada kännuraha (kasvava metsa müügi hinda), siis tuleks lõpplaohinnast maha lahutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning autotransport lõpplattu (tarbija juurde). Varumiskulud sõltuvad paljudest aspektidest nagu näiteks: raielangist, raieviisist, valitud tehnoloogiast, asukohast metsatee suhtes jne. Seega on iga langi varumiskulud unikaalsed.

Transpordikulu sõltub eelkõige lõpplao kaugusest (teekonna pikkusest), eeldusel, et sõidetakse täiskoormaga.  Nii võib tekkida olukord, kus 2-3 eurot odavama lõpplaohinna aga väikese veokauguse korral, on kännuraha, mis metsaomanikule jääb, suurem. Varumis- ja transpordikulu määramiseks on kasutatud nii metsaühistute kui ka ekspertarvamusi. Nii võib praegu hinnata varumiskulude suuruseks keskmiste raielankide korral 12,5-15 €/tm, millele tuleks lisada transpordikulu 7,5-8,5 €/tm.

Kui lehtpuu jämesortimentide hinnad muutusid 2017. aasta esimeses kvartalis kõigil sortimentidel, siis järgnev kvartal endaga muutusi ei toonud. Esimene poolaasta lõpetati esimese kvartali hinnatasemel.

Paberipuidu turul on kõikide sortide hinnad kerges kasvus ning hinnakasv jääb sorditi 0,5-1 % piiresse.  Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on pilt märksa teistsugusem. Väga korraliku kasvu on teinud kuuse- ja männipuit (vastavalt 19,2 % ja 10,9 %). Vaatamata sellele, et kuusepuit on aastaga selgelt rohkem kallinenud, on kallimaks paberipuidu sordiks ikkagi veel männipuit. Lehtpuupuidu osas on pilt tagasihoidlikum. Seisuga juuni 2017 maksis tihumeeter männipaberipuitu 33,76 eurot, kuusepaberipuitu 33,67 eurot, kasepaberipuitu 30,38 eurot ja haavapaberipuitu 26,19 eurot.

Riigimetsast müüdavatest paberipuidu sortidest oli kallimaks sordiks kuusepuit ja odavaimaks sordiks haavapuit.

Küttepuiduturul on jätkunud väike kuid pidev hinnatõus. Kui kolm kuud tagasi ületati taas 21 €/tm piiri, siis poolaastaks astuti taas uude eurosse. Juunis maksis tihumeeter küttepuitu erametsa hinnastatistika järgi keskmiselt 22,19 eurot. See tähendas hinnakasvu kolme kuu taguse ajaga võrreldes 4,3 %.

Eksport jätkuvas kasvus

Statistikaameti andmetel on puidu ja puittoodete eksport Eestis jätkuvalt kasvanud ja kuulub kolme enimeksporditava kaubagrupi hulka.  Kasvasid nii saematerjali, puidugraanulite, mööbli kui ka puitmajade väljavedu.

Ekspordi kasvust annab teada ka Venemaa, kust tulevad uudised annavad teada, et esimeses kvartalis kasvas seal saematerjali eksport 14 % ja oli 6,1 mln m3. Eksporditud puidu rahaline väärtus oli 763,8 mln USD ja siin oli kasv veel suurem (25 %). Ühe kuupmeetri eksporditud saematerjali hinnaks kujunes 125,21 USD.

Rootsis vähenes aprillis eksport Euroopa suunal 17%, Aafrikasse 36 %, Lähis-Itta 35% ja ootamatult palju (55 %) USA-sse. Ka Aasia suunda tabas pärast mitmeid kuid kestnud tõusu 13 % tagasiminek.

Soomest tuleb ekspordi statistika esimese kolme kuu kohta ja seepärast ei saa Rootsiga otsest paralleeli tõmmata, kuid esimesed kolm kuud näitasid, et sae- ja höövelmaterjali eksport Aasia idaregiooni on kasvanud koguni 40%. Soome Tolliameti andmetel kasvas eksport Hiina 62% ja Jaapanisse 8%. Kui ekspordi kasv oli ka Lähis- ja Kesk-Ida piirkonda (9 %), siis Põhja-Aafrikasse see vähenes 11 %.

Euroopasse eksporditi aasta esimesel kolmel kuul 0,918 mln m3 saematerjali, mis tähendas 14 % kasvu. Euroopa suunal kasvas suhtarvuna eksport kõige rohkem Eestisse (49 %) ja oli ca 94 tuhat m3. Suurbritanniasse eksporditi 232 tuhat m3 (+19 %), Prantsusmaale 139 tuhat m3 (+3 %) ja Saksamaale 129 tuhat m3 (+9 %).

Jaapanis kasvas euroopa okaspuusaematerjali eksport esimeses kvartalis 3,7% ja oli 714 tuhat m3. 

Piirangud Kanadale. Kui me oleme harjunud ootama tõkketollimakse Venemaalt, siis nüüd on hoopis USA Kaubandusministeerium (U.S. Department of Commerce) kehtestanud antidumpingtollimaksu Kanada saematerjalile. Keskmine tollimaksu suurus on 6,87 %. Saematerjali tootjad Kanada Atlandi provintsidest: Neufundlandist, Labradorist, Nova Scotiast ja Prince Edwardist, tollimaksu alla ei lähe. Eelpool toodu on tõstnud ülesse küsimuse, kuidas see Euroopa regioonile võiks mõjuda. Kas nüüd suunavad tollimaksu alla sattunud Kanada ettevõtted pilgu Ida-Aasiasse ja suurendavad seal konkurentsi või annab see hoopis nüüd võimaluse suurendada euroopa saematerjali eksporti USA-sse.

RMK: esimese kuue kuuga on kasumiprognoos täidetud 22%

RMK teenis selle aasta kuue esimese kuuga 85 miljoni euro suuruse müügikäibe juures 8,7 miljonit eurot kasumit. Võrreldes eelmise aastaga suurenes kasum 2,4 miljoni euro võrra (39%). 2016. aasta esimese poolaasta müügikäive oli 81 miljonit eurot ja kasum 6,3 miljonit eurot.

Võrreldes eelmise aastaga on RMK puitu müünud rohkem ja ka keskmine hind on olnud suurem.

Raidmeid ja hakkpuitu müüs RMK esimesel poolaastal 104 070 kuupmeetrit 2,8 miljoni euro eest, keskmine müügihind ulatus 26,5 euroni kuupmeetrist.

Heiki Hepner

Tark Mets OÜ