Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 19. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maaparandustoetust küsiti kaks korda rohkem kui eelarves vahendeid

Maaparandustoetust küsiti kaks korda rohkem kui eelarves vahendeid
Foto: Postimees/Scanpix
Sel aastal küsiti metsamaaparandustöödeks toetust pea kaks korda rohkem kui eelarves vahendeid. Kokku esitati 84 taotlust kogusummas 385 355 eurot, toetuse eelarve on 200 tuhat eurot. Viimastel aastatel on metsaomanike huvi toetuse taotlemise vastu püsinud kõrge.

Metsamaaparandustööde toetuse abiga pannakse vanades kraavides vesi uuesti voolama. Toetatakse kuivenduskraavide, eesvoolude ja truupide uuendamist ning voolunõvade rajamist. See parandab liigniisketel aladel asuvate metsade kasvutingimusi, suurendab puistu juurdekasvu ning hõlbustab metsadele ligipääsu. Uute maaparandussüsteemide rajamiseks Erametsakeskusest toetust küsida ei saa.

Maaparandussüsteemid kulgevad tavaliselt üle mitme metsaomaniku kinnistu, mistõttu eeldab tööde planeerimine ja toetuse taotlemine metsaomanike tihedat koostööd. Siin on metsaomanikele appi tulnud ka metsaühistud, kes oma liikmete eest toetust taotlevad.

Sel aastal esitasid oma liikmete eest taotluse 6 metsaühistut, kes küsisid ligi viiendiku kogu taotletud toetuse mahust. Nende seas oli ka Vooremaa Metsaühistu, mille juhi Harry Pütsepa sõnul on töid lihtne planeerida, kui metsaomanikud ise aktiivselt kaasa löövad ja naabritega läbirääkimisi pidada aitavad. Kõige töö- ja ajamahukamaks võib tema sõnul kujuneda kraavide registrisse kandmine. Toetust saab aga küsida üksnes maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide uuendamiseks.

2014. aastal tehtud erametsade infrastruktuuri uuringu järgi on ligemale pooled vanad kraavid maaparandussüsteemide registris arvele võtmata. Sama uuringu järgi asuvad aga umbes pooled Eesti erametsad märgadel kasvukohtadel, mistõttu jääb täna registreeritud maaparandussüsteemide mõju erametsadele tagasihoidlikuks.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960