Jaak Läänemets Äriplaanil: 21. sajandi talupoeg peab olema uuendusmeelne

Jaak Läänemets Äriplaanil: 21. sajandi talupoeg pe
Jaak Läänemets Äriplaanil: 21. sajandi talupoeg peab olema uuendusmeelne

26. septembril toimunud Eesti suurimal majanduskonverentsil Äriplaan 2018 rääkisid tippettevõtjad enim innovatsioonist ja selle olulisusest: koduste pakiautomaatide ideest, nutilampidest kuni iPadist juhitava automaatikani põllumajanduses. Põllumehi esindas konverentsil põllumeeste ühistu KEVILI nõukogu esimees, Uuetoa talu peremees Jaak Läänemets.

Jaak Läänemets alustas oma ettekannet humoorikalt sellega, et tema näol on tegu 21. sajandi talupojaga. Nii see aga ongi, sest olles pärit põlluharijate perekonnast, alustas Läänemets vanavanemate talu taastamisega juba 90datel aastatel.
„Uuetoa talu asusime taastama 1992. aastal, kui saime tagasi vanavanemate talukoha. Plaanid olid suured. Eesmärk oli välja arendada 100 hektari suurune teraviljakasvatusega tegelev talu. Aastad läksid ja nüüd on jõutud kasvada mitmekordselt – maad harime kokku 1800 hektarit, sellest 1400 hektaril kasvatame teravilja. Ühe töölise asemel on 20. Lisandunud on 260 piimalehmaga farm, kus lüpstakse igal päeval 8000 liitrit piima,“ rääkis Läänemets, kelle talus kasutusel olevad masinad on loomulikult satelliitide kaudu automaatroolimisel ja kuivatis toimuvat protsessi saab jälgida näiteks iPadis.

Meie äri on lihtne – saada võimalikult efektiivselt suur saak

„Meil on selge eesmärk – majandada efektiivselt meie kasutuses olevat igat hektarit,“ ütles Läänemets. Selleks tegeletakse saagikuse suurendamisega ja see olevat ennekõike planeerimise küsimus. „Teoreetiliselt on võimalik saada väga suuri saake, aga siis võib kaduda ära mõistlik tasuvus.“

Ka tehakse Uuetoa talus plaanid pikalt ette - viie aasta peale kindlasti. „2018. aasta külviplaan oli juba käesoleval kevadel valmis. Plaan on plaan ja see võib ajas muutuda, peamiseks mõjutajaks siin on „peaaktsionär“ ehk ilm. Põllumees peab olema hea kohanemisvõimega, suutma muuta oma plaane väga kiirelt, sõltuvalt ilmast, sõltuvalt hinnabörsil toimuvast ja muust,“ lausus Uuetoa talu peremees.

Ta selgitas, et teraviljakasvatuse tootmistsükkel on 1 aasta. „See on ka meie äri eripära. Kui kuskil eksida, saab vigu parandada vaid järgmisel aastal. Selleks, et saaki saada, ei saa ka ühtegi protsessi vahele jätta ning kogu see ahel on seotud kuludega. Praktiliselt on meie tegevus selline, kus aasta jooksul laotame raha põllule, et sügisel hea saak hea hinnaga realiseerida.“

Et väetis ja kütus on seotud börsihindadega ja põllumees ei saa eriti kaasa rääkida ka taimekaitsevahendite hindades, siis tuleb Läänemetsa sõnul osata teha tööd efektiivsemalt, kasutada vahendeid targemalt ning teha põllutöid säästlikumalt, kasutades erinevaid töövõtteid. Ka peab olema rõhk automatiseerimisel.

„Edukust aitab suurendada  ühistegevus,“ nentis Läänemets, tuues näiteks põllumeeste ühistu KEVILI, kes koondab 149 teraviljakasvatajat. „Läbi ühistu saame me näiteks sisendite ostul suuremaid mahtusid planeerida ja saame seeläbi paremat hinda küsida. Seda just tootjatehastega otse suheldes. 

Selge on ka see, et koos investeerides suudab enam – viimastel aastatel oleme investeerinud kokku 108 000 tonni mahutavatesse viljaterminalidesse,“ tõi Läänemets näiteid. Veel pidas ta ühistu puhul oluliseks ühiselt õppimist ja seepärast korraldab KEVILI korrapäraselt erinevaid teabepäevi ja põllujalutuskäike nii Eestis kui välismaal.

Vaja on leida sektorisse noori

Läänemets tõi välja ühe suure probleemi -  keeruline on leida noori, kes tööd põllumajanduses naudivad. „Meie väljakutseks tuleb pidada ka seda kuidas leida ja meelitada maale noori. Parim praktika on, et meil on peres üles kasvanud kolm poega, kellest nüüd on suur abi,“ sõnas Läänemets, kes veab talupidamist eelkõige vanema pojaga. „Samuti oleme meeskonda kaasanud kaks tublit noort meest, kes on endale siia piirkonda kodud soetanud. Nutikad lahendused paeluvad noori ja ka palka suudame me tublile tegijale üle Eesti keskmise maksta,“ rääkis tööjõust Läänemets.

Koostöö riigiga peab muutuma paremaks

Eesti riik saaks Läänemetsa hinnangul teha senisest paremat koostööd. Nii toetuste osas, kui riigi kuvandi kujundamisel. „Riik peab propageerima meie puhast loodust ja naturaalset elukeskkonda, samuti tervislikku toitu. Ja seda, et selle kasvatavad põllumehed teevad tööd hingega, mitte toetuste pärast,“ lausus ta ning selgitas, et toetuste suurus pole tähtis. „Võitleme, et konkurentsitingimused oleksid naabrite ja teiste liikmesriikide põllumeestega ühesugused. Ebanormaalne, kui ühed riigid maksavad toetusi ja teised mitte, nii ei saa turule minna. Saame peksa üsna alguses.“

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Kõo Agro otsib TERAVILJA OSTU- JA MÜÜGIJUHTI

KÕO AGRO OÜ

25. aprill 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Uudised