Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 6. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Makseagentuuride juhid kogunevad konverentsile kaks korda aastas riigis, mis on EL eesistujariik. Eestis toimub selline konverents esimest korda, selle korraldab Eesti makseagentuur - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Tartus peetava 42. konverentsi eesmärgiks on kogemusi ja parimaid praktikaid tutvustades arendada makseagentuuride koostööd ja muuta nende tegevus efektiivsemaks.

Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai rõhutas avakõnes, et makseagentuurid on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamise eesliinil ja nendest sõltub, kas põllumajandustootjate arvates aitab ÜPP nende tegevusele kaasa või on pigem bürokraatlik kontrollisüsteem. „Makseagentuurid kujundavad ühise põllumajanduspoliitika näo,“ lisas Kevvai.Konverentsi teemad keskenduvad tulevikule – märksõnadeks on innovatsioon, efektiivsus ja uued tehnoloogiad põllumajandustoetuste menetlemisel. Sisuline töö toimub kolmes töögrupis.

Põldude registri töögrupis vahetavad liikmesriikide esindajad kogemusi ja arutavad erinevate tehnoloogiliste võimaluste kasutamist pindalatoetuste nõuete kontrollimiseks. Eelkõige nähakse tulevikus võimalusi satelliitseire rakendamisel, millega saab senisest oluliselt täpsemini nõuete täitmist jälgida ilma selleks kliente tülitamata.

Teises töögrupis räägitakse juhtimistasandil andmete haldamise põhimõtetest. Andmete kogumine, talletamine, koostamine ja väljastamine nõuab häid töövõtteid, iseäranis kui küsitakse järjest keerulisemaid või täpsemaid andmeid.

Kohustused ja väljakutsed on sarnased üle Euroopa Liidu - makseagantuuridel tuleb alati tagada kiire, korrektne ja efektiivne vastus andmevajadusele. Jagatakse kogemusi seni valitud lahendustest, õnnestumistest ja vähem õnnestunud valikutest.

Kolmas töögrupp käsitleb investeeringumeetmete automaatse kontrollisüsteemi loomist. Investeeringumeetmete menetluse automatiseerimine on uus teema ning makseagentuuride tase on sel alal küllaltki erinev. Vahetatakse kogemusi ja tutvustatakse parimaid praktikaid. Kogutud info alusel saavad riikide makseagentuurid oma edasisi süsteemi- ja protsessiparendusi selliselt planeerida, et viia seni automaatse kontrollisüsteemiga hõlmamata toetusmeetmete menetlemine uuele tasemele.

PRIA kogemus näitab, et automatiseerimine võimaldab vähendada kontrollitegevusele kuluvat halduskoormust, pettuseriske ning veamäära. Automatiseeritud süsteemi rakendamisest saavad kasu ka kliendid – tänu e-teenustele kiireneb taotluste esitamine ja menetlemine ning makseagentuurilt tagasiside saamine.Makseagentuuride juhtide konverentsi töö tulemusel soovitakse leida võimalusi toetuste taotlejate kohapealse kontrolli vähendamiseks, toetusi menetlevate makseagentuuride töö hõlbustamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks.