Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 16. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhan Särgava: Saad palju annad

Juhan Särgava: Saad palju annad
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Uurisime Saidafarmi juhilt Juhan Särgavalt, milline poliitika tagaks tema, kui praktiku, arvates mahetootmise arengu.

Esmalt rõhutas Särgava, et mahetootmise alustalaks on seisukoht, et „ära võtta“ ei tohi enamat, kui ainering asemele suudab toota.

Ka on ta kindel, et mahepõllumajanduse koordineerimine maailmas on väga tõsine ülesanne. Peamine põhjus, miks praegune ÜPP ei sobi on see, selle lahendused on vananenud ja keerulised. „Seadusandlus on umbselt täis kirjutatud, hoomamatu lihtsale põllumehele igapäevasteks tegemisteks. Ka langeb aktiivsete põllumajandustootjate arv, sest hirm reeglite rikkumisse sattumiseks ületab entusiasmi. Nii vajamegi uut visiooni,“ rääkis Särgava 5.-7. septembril Eestis toimunud mahepõllumajanduse kongressil „Transforming food & farming – Making it Happen“.

Toetuste süsteem jääb, vähenemas on toetuste maht; 

Kokku leppimisele lähevad erinevad majanduslikud ja poliitilised huvid;  

Puhtam keskkond ja „pestitsiidikokteili“  pidurdamine toiduainetes on väga tõsine eesmärk;

Siseriiklikult saab muuta ainult jaotuskava keskkonnasõbraliku- ja mahepõllumajanduse arendamise suunas;

Tarvis on  EL keskmist toetusmäära Eesti mahepõlumajandusele. Hetkel jagame toetusmäära viimast kohta Bulgaariaga. Sellest tulenevalt on areng teistest aeglasem, eriti töötlemise osas.

Juhan Särgava arvates on kaheks sambaks jaotatud toetuste poliitika aegunud. „Reformi sihiks võiks olla üleminek ühesambalisele struktuurile, kus kõik väljamaksed toetaks avalikke hüvesid. Üleminek võib olla järk-järguline, kuid alustada tuleb kohe uue perioodi alguses, sidudes vähemalt poole otsetoetuste eelarvest avalike hüvedega. Aluseks on „menüü ja hinnakiri“, milliste avalike teenuste osutamisel põllumajandustootja soovib osaleda. Samuti tuleb kõiki põllumajandustootjaid kohelda õiglaselt vastavalt nende poolt pakutavatele avalikele hüvedele. Lisaks tuleb ära kaotada nõuded, mis on konstrueeritud talumehe eksitusse viimiseks toetuste kärpimise eesmärgil,“ selgitas Saidafarmi juht oma nägemuse lahti.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960