Täna selgub Aasta põllumees 2017

Täna selgub Aasta põllumees 2017
Täna selgub Aasta põllumees 2017

Tänavusele aasta põllumehe konkursile on maamajanduslikud organisatsioonid esitanud 10 väärikat kandidaati seitsmest maakonnast.

Tiitlile konkureerivad põllumehed Harju-, Rapla-, Lääne-Virumaalt  ja Pärnumaalt, samuti Saaremaalt, Tartumaalt ja Võrumaalt. Esindatud on nii piima- kui teraviljakasvatus, samuti lihaveise- ja kitsekasvatus. Põllumehed konkureerivad kartuli-, köögivilja ja maasikakasvatuse, aiandusega, samuti kalakasvatusega.

Konkurssi „Aasta põllumees“ korraldavad Maaleht ja Eesti-Põllumajandus-Kaubanduskoda juba 17. korda. Konkursiga soovitakse väärtustada maatöö tegijaid ja tõsta põllumehe amet laiema avalikkuse ette.  

Traditsiooniliselt antakse konkursi võitjale üle ajaloolise "Külvaja" kuju vähendatud koopia. Skulptor Ferdi Sannamehe 1927. aastal valminud pronksist skulptuuri "Külvaja" võitis 1928. aastal tollane Piistaoja talu peremees Theodor Pool kui Eesti parima talu omanik. Skulptuuri vähendatud koopia on modelleerinud skulptor Tiiu Kirsipuu.

Kuju üleandmisega soovivad Maaleht ja Põllumajandus-Kaubanduskoda rõhutada ajaloolist järjepidevust maaharimise ja põllumajanduse edendamisel Eestimaal läbi sajandite.

"Aasta põllumehe 2017" valis konkursi žürii: Raul Rosenberg – žürii esimees (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Illar Lemetti  (Maaeluministeerium), Jaan Sõrra (Eesti Põllumeeste Keskliit), Karin Sepp (MTÜ Eesti Noortalunikud), Lembit Paal (aasta põllumees 2016), Kalle Reiter (Eesti Aiandusliit), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Andres Eilart (Maaleht), Silja Lättemäe (Maaleht) ja Milvi Aun (Keskkonnaamet).

Tänavused kandidaadid on:

Ivo Eenpalu loodab head vilja-aastat

Mullu parima teraviljakasvataja tiitli pälvinud Hellema OÜ omanik Ivo Eenpalu kasvatab Harjumaal umbes 1200 hektaril suvi-ja talinisu, rapsi ja uba. Heitlike ilmade tõttu püüab Eenpalu jagada riske viljakultuuride-sortide kasvatamisel, viljahindade fikseerimisel kui ka tööde juhtimisel. Senise kuivati kõrvale on ehitatud mitu uut viljapunkrit, senisest majandustegevusest on Eenpalu igal aastal kasumit saanud.

Esitajad: MTÜ Eesti Noortalunikud, Maaelu Edendamise Sihtasutus

Hans Kruusamägi innustab leivavilja kasvatama

Rukkikuningaks valitud OÜ Simuna Ivax juhataja Hans Kruusamägi Lääne-Virumaalt on võtnud oma südameasjaks innustada põllumehi leivavilja kasvatama. Kruusamägi ise kasvatab 1860 ha-l teravilja ja rapsi, keskmine saagikus on tal 5-6 t/ha. Lisaks on neli kalakasvandust, kus kasvatatakse forelli ja tuura, mida müüakse 200 t aastas.

Esitaja: Eesti Põllumeeste Keskliit

Ahti Kukk väljus piimakriisist sirge seljaga

Selja OÜ, Piistaoja Katsetalu OÜ juhataja Ahti Kukk Pärnumaalt on hoidnud põllumajandusettevõtete tegevuse kasumlikuna ka kõige raskemal kriisiajal. Kahes ettevõttes on ligi tuhat piimalehma, aastatoodanguga 10 000 kg lehma kohta, maad haritakse 2450 ha. Ahti Kuke edu saladuseks on range ja täpne majandusarvestus, ebamõistlikest kulutustest loobumine, panustamine tõuaretusse ja põllumaade viljakuse tõstmisele. 

Esitajad: Jõgevamaa Põllumajandustootjate TÜ, Vändra OÜ, Perevara AS, Vooremaa Piim TÜ. 

Priit Lulla ehitas ainulaadse vikerforellikasvanduse

Priit Lulla on Saaremaale rajanud esimese tänapäevase kinnistes ruumides kalakasvanduse, kust aastas jõuab müüki üle 70 tonni vikerforelli. Uudne on kalamajandis ka vee korduvakasutuse süsteem. Vikerforelli kasvatab mees osaühingus AquaMyk OÜ, lisaks tegeleb Mäe talus teraviljakasvatusega 80 ha-l, ühistegevust viib läbi Pöide Maaviljeluse Ühistut juhtides.  

Esitaja: MTÜ Eesti Noortalunikud

Margus Muld lööb piimanduses rekordeid

Tänavu parima piimakarjakasvataja tiitli pälvinud Margus Muld on Raplamaal Kaiu LT osaühingu farmis tõstnud lehmade piimatoodangu üle 12 200 kg lehma kohta aastas. Margus Muld juhib väliskapitalil suurfirmas Trigon Dairy Farming Estonia loomakasvatust ja põllumajandust nii Kärlas, Väätsal kui Kaius. Kõige paremad tulemused on saavutatud Kaius.  Kaiu LT on viimasel ajal kuulunud Eesti piimakarja absoluutsesse eliiti lehma kohta piimatoodangult, toodang on suurenenud aastas lehma kohta 101 kg võrra.

Kaiu farmis on 650 lüpsilehma. 2008 aastal ehitati vabapidamisega laudakompleks, silohoidlad, ja puistesöödahoidlad. Maad haritakse 1800 ha. Kaiu loomad on parimal järjel tõuaretusega, kuna siin farmis on tegeletud nii järjepideva tõuaretuse kui loomade selekteerimisega pikemalt kui teistes Trigon Dairy farmides.

Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Paavo Otsus pikendab maasikahooaega mitme kuu võrra

Aran PM osaühingu omanik Paavo Otsus Tartumaalt sai tänavu esimesed maasikad valmis juba neli nädalat varem kui Eestis tavaliselt ja ka sügisel suudab ta pakkuda värsket marja mitu kuud kauem kui teised kasvatajad. Paavo Otsus käis alates 2005. aastast  Šotimaal maasikaid korjamas, tõustes Šoti regiooni juhiks värskete saaduste alal. Välismaal omandatud teadmised rakendas ta oma maasikakasvatusse, võttes kasutusele uudsed meetodid: maasikaid kasvatab ta teisaldavates kiletunnelites ja kõrgetel kasvulavadel.  Katmikalal kasvab maasikas 7 ha-l. Kaubamärgi AranFarmingu all toodetakse külmkuivatatud maasikaid, mida müüakse kaubanduskeskustes, osa toodangut eksporditakse Soome.

Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit

Andri-Peedo talu loob toorpiimast ideaalse kitsejuustu

Linda Pajo ja Kermo Rannamäe toodavad moodsas Andri-Peedo kitsetalus Võrumaal toorpiima, peagi toovad nad Eesti turule kitseliha ja katsetavad täiusliku maitsega kitsejuustu valmistamist. Uue moodsa kitsekasvatuskeskuse koos meierei ja heinakuivatiga avasid nad sel suvel. Talus on 215 tüüringi tõugu kitse, kes annavad päevas 250 liitrit piima. Rohumaad haritakse 44 ha. Pastöriseerimata tervislikku kitse toorpiima müüakse kaubanduskeskustes üle Eesti. Peagi tuleb müügile ka Andri-Peedo talu kitsejuust.

Esitaja: Maaleht

Aarne Põri on talutoodangu Tallinnas tuntuks teinud

Saaremaa aasta põllumeheks valitud Aarne Põri kasvatab Rautsi talus koos perega teravilja ja köögivilja, talutoodang on müügil nii poodides kui restoranides. Köögiviljakasvatus katmikalal on 500 ruutmeetril ja avamaal 5 ha-l. Kasvatakse kapsast, tomatit, kurki, porgandit, kaalikat, salateid, peeti, tilli, maasikaid jm aiavilju. Kartulikasvatus on 14 ha-l, teraviljakasvatus 230 ha-l. Rautsi talu köögivili on nõutud nii Saaremaa poodides, söögikohtades kui ka pealinna restoranides. Perepoeg Taavi Põri plaanib tulevikus investeerida kartulikoorimis- ja töötlemisseadmetesse.  

Esitaja: Saaremaa Põllumeeste Liit

Mihkel Saar ekspordib püsililli ja roose Soome

Mihkel Saar rajas koos partneriga kaasaegseima iluaiandusettevõtte Hansaplant  ning kasvatab nüüd Harjumaal 180 000 püsilille- ja roosiistikut aastas. Kaubamärgi „Mihkel Saar puukool“ alla kasvatatakse peamiselt püsililli ja roosiistikuid, sh ka kõrrelisi ja kiviktaimalataimi. Püsililli on 300 sorti ja roose 55 sorti. Kasvualal on automaatsed kastmis-ja väetamissüsteemid, kaasaegne potistamistehnoloogia. Suuremad kliendid on Hansaplanti aianduskeskus, Bauhaus, K-Rauta, Decora jt, veerand toodangust eksporditakse Soome. 

Esitaja: Eesti Aiandusliit

Kalmer Visnapuu arendab lihaveisekasvatust

Lääne-Virumaa põllumees Kalmer Visnapuu kasvatab kolmes farmid - Piira Talu OÜ, Piira Mahe OÜ, Pariismar OÜ- üle 600 lihaveise, peamiselt puhtatõulisi simmentale, samuti hereforde. Rohumaid 900 ha ja lihaveiseid majandatakse mahedalt. 536 ha-l kasvatab mees teravilja ja rapsi. Kalmer Visnapuu on üks lihaveisekasvatuse arendajaid ja ala eestvedajaid, et kodumaisele tarbijale pakkuda tipptasemel tõuveise liha. Ta on MTÜ Liivimaa Lihaveis, samuti elusloomade ekspordiga tegeleva OÜ Baltic Vianco asutajaliige.

Esitaja: Virumaa Põllumeeste Liit

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised