Eesti köögivilja­kasvatajad on saagikoristusega hädas

Eesti köögiviljakasvatajad on saagikoristusega häd
Eesti köögiviljakasvatajad on saagikoristusega hädas

Eesti Aiandusliit tegi täna maaeluministrile ettepaneku erakorralise toetuse rakendamiseks köögiviljakasvatuses, sest rasked ilmastikuolud ei lase põllult saaki koristada.

Aiandusliit pöördub ministri poole ettepanekuga erakorralise meetme rakendamiseks köögiviljakasvatuses.

20.10.2017 jõustus maaeluministri 16.10.2017 määrus nr 65 „Puuviljasektori erakorraline toetus”. Määrusega kehtestatakse ajutised erakorralised toetusmeetmed Eesti puuviljatootjatele 2000 tonni õunte, pirnide, ploomide ja maguskirsside turult kõrvaldamiseks, saagi koristamata jätmiseks ja toorelt koristamiseks. Erakorralised toetusmeetmed on välja töötatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 219 lõike 1 alusel ning sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/1165. Reaalses elus Eesti puuviljasektoris sellist sihtgruppi pole, kes antud toetust taotleda võiks.

Kuni 30. juunini 2017 hõlmas antud määrus ka köögiviljade koristamata jätmist, miskipärast ei saa selle toetuse raames köögiviljade koristamata jätmise eest toetust taotleda. Toetus on suunatud ainult puuviljasektorile ning abikõlblikeks kultuurideks on õunad, pirnid, ploomid ja maguskirsid. Valdkonna eest vastutavate ametnike sõnul on tegemist EL ülese otsusega.

Kahjuks on just käesolev aasta köögiviljakasvatajatele erakordselt halb, millist kogenumad tootjad ei mäleta viimased 30 aastat. Põllud ei kanna ja märkimisväärne osa saagist võib jääda koristamata ilmastikust tingituna( meie andmetel oli 20.10 17 seisuga veel koristamata ca 30% porgandist, 25% peedist ja kapsast, 15% kartulist mis Eestis kasvatatakse ). Lisaks kaotati ära ka ainuke toetusmeede, mis aitaks tootja kaotusi leevendada.

Tulenevalt keerulisest olukorrast köögiviljakasvatuses teeb Eesti Aiandusliit järgneva ettepaneku:
Leida siseriiklikult vahendid köögiviljakasvatajate abistamiseks, kellel ei õnnestu ilmastikust tingituna saaki koristada. Rakendada võiks analoogset skeemi, nagu eelnevatel aastatel erakorralise toetuse raames kasutati. Ühikumäärad koristamata jäänud saagi eest peaksid olema vähemalt samaväärsed, kui 2016 aastal. Vastutavatele ametnikele ministeeriumis ja PRIA-le rakendusasutusena on skeem tuttav.

Loodame, et meie ettepanek leiab ministeeriumis mõistmist ja soovi tootjaid keerulises olukorras aidata.


Raimond Strastin
Tegevjuht
Eesti Aiandusliit

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised