Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 25. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rohelised: glüfosaadi kasutamine tuleb lõpetada kohe

Rohelised: glüfosaadi kasutamine tuleb lõpetada kohe
Foto: Postimees/Scanpix
Glüfosaat on pikaajalise ja laiaulatusliku toimega umbrohutõrje, mille poolestusaeg, sõltuvalt mullatüübist, võib olla paarist päevast mitme aastani. Inimorganismile on glüfosaat mürgine ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on tunnistanud glüfosaadi ka potentsiaalselt kantserogeenseks aineks, kirjutavad Eestimaa Rohelised pressiteates.

Saadikud nõuavad glüfosaadi kasutamise keelustamist 2022. aasta lõpuks

MIS ON TOIMUNUD - VEEL MÕNED FAKTID:

2015-2016 a. jooksul jõudsid Ameerika, Kanada, Uus-Meremaa, Jaapani ning Austraalia riskihindajad- ja juhtijad järeldusele, et glüfosaat ei ole vähktõve põhjustaja inimestele. 2016 a. FAO/WHO jõudis järeldusele, et glüfosaat ei ole vähkitekitavate omadustega inimesele. 2015 a. teatas WHO Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC), et glüfosaat on tõenäoline vähktõve põhjustaja. 2016 a. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) oma riskihinnangus järeldas, et glüfosaat ei ole tõenäoline vähktõve põhjustaja. 2016 a. tegi EFSA üldsusele kättesaadavaks glüfosaadi hindamisega seotud uuringute algandmed. Kättesaadavaks tehtud algandmed ja juba varasemalt EFSA veebilehel avaldatud taustadokumendid (üle 6000 lk) võimaldavad hindamisega mitteseotud teadlastel EFSA ja EL liikmesriikide poolt läbiviidud glüsfosaadi hindamist nö auditeerida ja teaduslikult kontrollida. 2017 a. Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) järeldas, et glüfosaat ei ole kantserogeenne

Hiljuti avaldatud teadusuuringust selgus, et koguni 45% Euroopa muldadest saastunud glüfosaadi ja selle mürgise laguprodukti AMPA-ga. Saksamaal läbiviidud uuringus, kus jälgiti 2950 inimest leiti glüfosaadi jälgi lausa 99,6% inimeste uriinist. Kõige suuremates kogustes mürki leiti kuni üheksa-aastaste laste ja 10-19-aastaste noorukite hulgas. Mida lähemal inimesed põllumajanduspiirkondadele elasid, seda suuremad olid ka glüfosaadi kogused organismis. Liha tarbivate inimeste saastumise näitajad olid kõrgemad kui taimetoitlastel või veganitel.

Euroopa Parlament hääletas glüfosaadi kasutamise lõpetamise poolt 5-aastase

üleminikuperioodiga. See samm on oluliseks märguandeks ja heaks eeskujuks täna Euroopa Komisjoni ettepanekut hääletavatele liikmesriikide esindajatele, kes otsustavad, kas pikendada glüfosaadi kasutusluba veel kümneks aastaks.

Eesti Maaeluministeeriumi ministri allkirjaga kinnitatud ametlikust seisukohast lähtuvalt on kokku lepitud, et Eesti esindaja hääletab paraku just tööstuse huve silmas pidades glüfosaadi kasutusloa pikendamise poolt.

“Mulla mikrobioloogilised uuringud on tõestanud, et glüfosaat ja seda sisaldavad herbitsiidid hävitavad mullas häid mikroorganisme, mis on vajalikud kultuurtaimede haiguskindluse kujunemiseks. Teadusuuringud näitavad taimehaiguste olulist intensiivistumist glüfosaadi kasutamisel avamaal ja kasvuhoonetes, mis omakorda tingib saagi päästmiseks tõeliselt mürgiste kemikaalide kasutamise. Pole tõestatud ka glüfosaadi ohutus inimese tervisele, pigem vastupidi,” ütles Eestimaa Roheliste volikogu liige, ökoloog Kai Künnis-Bereš.

Eestimaa Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova rõhutab:  “Ma ei tea, kas asja taga on Eesti ametnike teadmatus või lihtsalt keskkonnavaenulikkus ning rahva tervist mittetähtsustav seisukoht, aga Eesti otsus glüfosaadi kasutusluba pikendada on äärmiselt kahetsusväärne ja teadusuuringutega selges vastuolus. Ma loodan siiralt, et Prantsusmaa ja Itaalia suudavad vältida kvalifitseeritud häälteenamuse kujunemist ja glüfosaadi kasutusluba ei saa pikendust. Glüfosaadist kui umbrohutõrjevahendist rääkides peame me esile tõstma tervise ja keskkonna.”

 

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960