4. november 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: Elusloomade sektoris on nõudlus päris korralikult suurenemas

Börs: Elusloomade sektoris on nõudlus päris korralikult suurenemas
Foto: Postimees/Scanpix
Nädala börsiuudised: investorid eelistavad teraviljade asemel lihatooteid; põllumajandustoormed tsükli põhjas?; rapsiseemnete külvipindala peaks ELis jääma samaks; head tootmistingimused viivad banaanide hindu alla; nafta hind jätkab agressiivset tõusu.

Investorid eelistavad teraviljade asemel lihatooteid

Tundub, et põllumajandustoormetega kauplevad investorid eelistavad teraviljade asemel elusloomi, vahendab Bloomberg.

Detsembrikuu veise- ja seafutuuride hinnad on Chicago börsil kiiresti kallinenud. Analüütikud ütlevad, et nõudlus on olnud tugev nii USAs kui ka teistes riikides. Samal ajal on nisu hinnad langenud madalamale, ka Euroopas pole toidunisu suvel toimunud langusest taastuma hakanud.

„Me näeme, et elusloomade sektoris on nõudlus päris korralikult suurenemas,“ ütles investeerimisfirma Sycamore’i analüütik Dan Hueber.

Teisipäeval kallines USAs veiste detsembrikuu futuuride hind 2 protsenti, 1,259 dollarini naelast. Sea futuuride hinnad tõusid 68,175 dollarisendini naelast, mis on detsembrikuu futuuride puhul kõigi aegade rekord.

Nisu hind langes sellel nädalal USAs aga 0,5 protsenti ja buššel maksab 4,28 dollarit. Vahepeal kukkus buššeli hind ka 4,16 dollarini, mis on detsembrikuu futuuri puhul kõigi aegade madalaim tase.

Tõsi, USAs on lihatootmine kasvanud, aga sama on juhtunud ka ekspordi ja nõudlusega. See hoiab hindu üleval.

Bloombergi elusloomade indeks (valgega) ja Bloombergi nisuindeks (sinisega).
Foto: Allikas: Bloomberg

Põllumajandustoormed on tsükli põhjas?

Põllumajandussektor on praegu jõudnud põhja või on sellele lähedal, ütles põllumajandustoormete kauplemisega tegeleva Bunge juht Soren Schroder, vahendab agrimoney.

Schroder lisas, et 2018. aasta saab põllumajandussektori jaoks olema kindlasti parem. „On selge, et oleme mitme aasta pikkuse langustsükli põhjas või sellele väga lähedal.“

Praegust langustsüklit iseloomustavad ülemaailmsete varude kasvamine ja konkurentsi tihenemine.

Schroder ütles, et sektori „makromõjutajad“ on „toetavad“ ning teraviljade ja õliseemnete kauplemismahud on kasvamas. Sojaoa toodete järele on nõudlus aga kasvamas. „Sojaubade töötlemise tööstus hakkab üleliigseid varusid ära tarbima ja see peaks kasumimarginaalid üles viima.“

Selle tõttu peaks paranema ka kauplemistingimused, sest turujõud hakkavad tasakaalustuma, ütles Schroder, kes lisas, et tõenäoliselt hakatakse kehvade tingimuste tõttu külvipindalasid vähendama.

Taoline dünaamika on nisu puhul juba näha – USA farmerite külv oli selle sajandi väikseim ja arvatakse, et tootmine peaks sellel hooajal langema.

„Sama asi juhtub järgmise kahe aasta jooksul sojaubade ja maisi puhul, sest madalad hinnad sunnivad põllumehi valima alternatiivseid teravilju,“ nentis ta.

Allpool olevalt graafikult on näha, kuidas põllumajandustoormete hinnad viimase viie aasta jooksul langenud on.

Bloomberg Agriculture Spot Index.
Foto: Allikas: Bloomberg.

Rapsiseemnete külvipindala jääb ELis samaks

Rapsiseemnete külvipindala saab Euroopa Liidus olema 2018. aasta saagi puhul sama, teatasid suured analüüsifirmad.

Analüüsifirma Strategie Grains tõstis Euroopa Liidu rapisseemnete 2018. aasta saagi külvipindala prognoosi 70 000 hektari võrra, 6,71 hektarini. Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu (IGC), et ELi rapsiseemnete külvipindala püsib eelneva hooajaga sisuliselt samal tasemel – 6,7 miljoni hektari juures.

Nii Strategie Grains kui ka IGC ütlevad, et Saksamaal, Poolas ja Põhja-Euroopa riikides on külvipindala vähenenud, sest külvamiseks olid küllaltki kehvad tingimused.

Kuna külvamine saab olema sarnases mahus, siis see peaks hoidma hindu stabiilsemana. Tõsi, edaspidi võidakse prognoose veel muuta ning suurt mõju võib avaldada ka ilm ja saagikus.

Rapsiseemnete hind tõusis nädalaga 1,3 protsenti ja tonn maksab 379,25 eurot.

Rapsi hind
Foto: Äripäev AS

Head tootmistingimused viivad banaanide hinda alla

Ülepakkumisega ei ole probleeme ainult nisu- ja suhkruturul. Sama toimub banaanidega, kirjutab agrimoney.

Banaanide ülepakkumine on tootja Fresh Del Monte Produce kasumimarginaale tugevalt survestama hakanud.

Puu- ja köögivilju müüva börsifirma aktsia langes kolmapäeval 8,8 protsenti, 16 kuu madalaima tasemeni. Nimelt teatas ettevõte, et nende kasum langes 67 protsenti, 11,5 miljoni dollarini. „See oli banaanitööstuse jaoks mitme aasta kõige suurema ülepakkumisega periood,“ teatas firma.

Hinnalanguse on põhjustanud asjaolu, et kasvatajate jaoks on ilmastikuolud väga soodsad. „Viimase 12 kuu jooksul ei ole toimunud ühtegi ilmasündmust, mis oleks maailmas banaanide pakkumist vähendanud,“ ütles Fresh Del Monte tegevjuht Mohammad Abu-Ghazaleh.

„2015. aastal oli meil kaks juhtumit, mille tõttu tõusid hinnad 2016. aastal väga kõrgele,“ ütles ta. Üheks nendest oli Filipiine tabanud taifuun.

„See tekitas turgudel puudujäägi, eriti Aasia turgude puhul. See tekitas suure võimaluse. Sellel aastal pole midagi sellist aga juhtunud ja see tähendab, et igas regioonis on tootmine täisvõimsusel,“ nentis ta.

Fresh Del Monte teatas, et nende keskmine banaanihind langes aastatagusega võrreldes 9,4 protsenti, mis tähendas, et banaaniüksusest saadav kasum langes 86 protsenti, 5,7 miljoni dollarini.

Nafta hind jätkab tõusu

Nafta hinnad jätkasid tõusu, sest Ühendriikide naftavarud vähenevad ja investorid on optimistlikud, et OPEC otsustab naftalepet pikendada.

Brenti ja WTI toornafta hinnad tõusis kõrgeima tasemeni alates 2015. aastast, sest andmed näitavad, et nafta ja sellega seotud toodete varud langevad, vahendab MarketWatch.

WTI detsembrikuu naftafutuuride hind tõusis nädalaga 4,1 protsenti, 54,77 dollarini barrelist, mis on kõrgeim tase alates 2015. aasta juulist, selgub FactSeti andmetest.

Ka Brenti toornafta jõudis teisipäeval kahe aasta kõrgeima tasemeni. Nädalaga kallines Brent 2,7 protsenti, 60,78 dollarini barrelist.

Kolmapäeval ilmunud Energia ja Informatsiooni Administratsiooni raportist selgus, et nii nafta kui ka sellega seotud toodete varud on vähenenud. „Destillaatide varud on viie aasta keskmisest märgatavalt madalamal,“ ütles investeerimisfirma Schneider Electricu toorainete analüütik Robbie Fraser.

EIA raportist selgus, et USA naftavarud vähenesid 27. oktoobril lõppenud nädalal 2,4 miljoni barreli võrra. Bensiini varud langesid aga 4 miljoni barreli võrra.

Bensiin reageeris nafta hinnatõusule agressiivse tõusuga – Rotterdami 95 bensiin kallines 9,1 protsenti, 632,75 dollarini tonnist.

Bensiini hind
Foto: Äripäev AS

Autor: Mait Kraun, kaasautor

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960