Kodanikuühendused andsid Keskkonnaameti Nursipalu raiete asjus kohtusse

Raadatud ala ümbruses asub üle 40 kaitsealuse liigi elu- ja asupaiga, Kagu-Eesti uhkeim kauni kuldkinga kasvukoht, Lõuna-Eesti suurim metsisekukkede mängu- ja kohtumispaik, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad ning teised Eesti seadustes ja Euroopa liidu direktiivides ära märgitud ohustatud loodusväärtused.

Oktoobri lõpus esitas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Keskkonnaametile Nursipalu katastriüksuseid käsitlevad metsateatised ning vaid loetud päevade pärast (25.10) tagastati RMK-le raiet ja raadamist lubavad otsused. Metsa maha võtmine algas kohe järgmisel päeval pärast lubade väljastamist, kusjuures kohalike elanike sõnul alustasid masinad kogunemist juba loa väljastamisele järgnenud ööl. Kuna kogu protsess viidi läbi kiirkorras, siis ei jõudnud ühendused Nursipalu raiesse õigeaegselt sekkuda ning seda juriidilise jõuga peatada.

Keskkonnameti poolt väljastatud raadamisluba on kaebuse esitajate hinnangul õigusvastane, sest puudub raadamise aluseks olev alusdokument metsaseaduse § 32 lg 3 p 4 tähenduses ehk antud juhul planeering. Lisaks sellele on pooleli Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti kohta koostatav keskkonnamõju hindamine (KMH), mille käigus hinnatakse ka raadamise mõju kõnealuses piirkonnas asuvale erakordsele loodusele. Kuna keskkonnaressursid on Eesti riigi ja rahva seisukohast olulised, põhiseadusega kaitstavad väärtused, siis tuleb tagada ka nende heaperemehelik kasutamine. Seepärast peab eriliste loodusväärtuste mõjusfääris tegutsedes hoolikalt kaaluma, mida selline tegutsemine ümberkaudsetele liikidele kaasa toob ning kuidas saab erinevaid arendusi ilma piirkonna loodusväärtusi liigselt kahjustamata läbi viia.