Eesti Aiandusliidu IV Visiooni­konverentsil võeti kokku aiandusaasta ja vaadati tulevikku

Eesti Aiandusliidu IV Visioonikonverentsil võeti k
Eesti Aiandusliidu IV Visioonikonverentsil võeti kokku aiandusaasta ja vaadati...

Konverentsi koostööpartner oli sel aastal Soome Suursaatkond Eestis ja Soome Aiandusliit, kellega koos otsiti vastust küsimusele kuidas saada oma valdkonna tipptegijaks. Loomulikult vaadati mis toimub turul nii meil, kui mere taga.

Päeva avasõnades lausus Aiandusliidu juhatuse esimees, Grüne Fee Eesti AS juht Raivo Külasepp, et Eesti Aiandusliidul on järjest suurem roll sektori esindajana. „Nii oma liikmete, kui mitteliikmete hulgas tehakse ära palju tööd, et aiandusettevõtjate hääl oleks kuulda ja tegevused paremini sujuks,“ lausus Külasepp. „Aianduse näol on tegu arvestatava valdkonnaga. Me oleme investeerinud sel eelarveperioodil rohkem kui kunagi varem. Oleme investeerinud nii tootmise efektiivistamisesse, kui hoiustamisvõimaluste parandamisesse. Ka on kasvanud eksport naabermaadesse, sest meie naabrid hindavad meie toodete kvaliteeti.“

Külaseppa sõnul iseloomustab aiandussektorit ärksate tegijate rohkus. „Seda näitab näiteks see, et tänavuse Aasta põllumehe konkursil sai rahva põllumehe ja innovaatilisema põllumehe tiitlid meie liige, maasikakasvatuse uuele tasemele viinud, Aran PM OÜ juht Paavo Otsus,“ tõi Külasepp näite.

Tänavune hooaeg oli aianduses sama keeruline kui teraviljakasvatuses – külm kevad, vähene päike suvel ja vihmane koristusperiood – olid tõeliseks väljakutseks kõigile. „Eesti aednik pole kurtja vaid on positiivne, ettevõtlik ja leidlik. Sellele vaatamata pole olukord valdkonnas siiski probleemide vaba. Esimene mure on erinevad lähtetingimused turul tegutsemisel konkurentidega. Teistel EL maadel on siin paremad tingimused erinevate toetuste näol ja riigipoolse maksupoliitika kujundamisel, mis soodustab kodumaise köögi- ja puuviljakasvatamist. Meie üheks mureks on ka toidujulgeolek, meil on madal omavarustustase, mille on põhjustanud madal investeerimisvõimekus. Nüüd on seis paremaks muutunud, sest ka aiandussektor on saanud sel rahastusperioodil erinevaid toetusi,“ selgitas Külasepp.

Külasepp rõhutas, et aiandus on riigile oluline maksutulu allikas, sektoris vajamineva tööjõu rohkuse tõttu on aianduse näol tegemist võimalusega parandada tööjõupoliitikat maapiirkondades ja kõigele lisaks on aiandus üks väga positiivne tegevus nii tegijale, kui tarbijale.

Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin lisas, et tema on seda meelt, et probleeme tuleb võtta võimalusena muutusteks, kust koos edasi minna.

Suhteliselt sarnane Soome. Soome Suursaatkonna minister Marko Laine, kes oli meie aiandustootjaid tervitama tulnud, lausus et inimesed on järjest enam hakanud tarbima aiandustooteid. „Eelistakse järjest enam ka mahetooteid, kui neid pole võimalik võtta, siis isekasvatatud aiakaupa. Ka mina ise tegelen potipõllumajandusega, see on hea pingete maandaja,“ rääkis Laine.

Laine sõnul on nii Soomel kui Eestil pikad traditsioonid aiandustoodete kasvatamisel. Koostöö on samuti sektori ettevõtjate vahel olemas, sest läheb ju meie aianduskaup ekspordiks nii Soome ja ka vastupidi.

Aiandustoodete tarbimise populaarsuse kasvu kinnitas ka uuringutele tuginedes Natural Resources Institute Finland professor Saila Karhu. Ta tõi välja Soome turu trendid, sest Soomes on kodumaiste aianduskaupade osakaal suur ja soomlased pööravad kodumaisusele väga suurt rõhku. „Nii müüginumbrid, kui sortiment on kasvanud. Palju on tulnud turule eriliiki salateid ja maitsetaimi. Lõikelillena valib soomlane pigem kodumaise tulbi ja kodumaisus on ka suvelillede valikul kindlaks kriteeriumiks,“ selgitas Karhu.

Positiivsete arengute taga on tunduvalt parem investeerimisvõimekus ja ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Siin tõi Karhu näiteid, et kliimaolude tõttu on võetud kasutusele marjahooaja pikendamiseks kiletunnelid ja see võimaldab saada värsket marja pikema aja jooksul, kui senini harjutud oldi. „Palju on uusi tehnoloogilisi võimalusi, on need siis droonide kasutus täpisviljeluseks, andmetöötlussüsteemid või robotid, kes näiteks marju korjavad.“

Karhu rõhutas, et kindlasti tuleb toetada innovatsiooni ja investeeringuid ja seda mitte vaid pindalapõhiselt. „Üks positiivne asi, mis muutumas on, on finantseerimisviiside rohkus. Nii võib leida finantseeringut läbi erinevate rahastusplatvormide, kasutada sotsiaalmeedia abi jne.“

Päris pilvitu pole ka soomlaste taevas. Kui aiandustoodete müüginumbrid Soomes näitavad kasvu, siis aiandustootjaid jääb järjest vähemaks. „Siin on probleemiks sektori vananemine ja see, et ei soovita teha rasket füüsilist tööd. Ka on meil liiga vähe tootjaorganisatsioone, pole ühistuid, mistõttu on raske pidada läbirääkimisi jaekettidega. Kuna pole tugevaid esindusorganisatsioone, siis kannatab ka promotöö tarbija teadlikusse kasvatamisel,“ ütles Karhu.

Ta lisas, et kuna enamus aiandustooteid toodetakse Edela- ja Kagu-Soomes, siis on kulud transpordile ja logistikale väga suured.

Pikemalt sellest, milline on meie aiandusturg võrreldes Soome omaga ja millest rääkisid praktikud, saad lugeda Äripäeva põllu- ja metsamajanduse erilehest, mis ilmub 30.11.2017.

Galerii

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised