10. november 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Börs: Rapsiseemnete hind on võtnud suuna üles

Börs: Rapsiseemnete hind on võtnud suuna üles
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Nädala börsiuudised: Euroopa nisuhinnad võivad tõusma hakata; rapsiseemnete hind võttis suuna üles; Venemaa nisu võtab eksporditurud endale; piimahinnad seitsme kuu põhjas; Saudid panid nafta hinna tõusma.

Prantsusmaa nisukoristus on läbi saanud ning kauplejate tähelepanu on nüüd Argentinal, kus odav import on hindu madalal hoidnud. Nüüd oodatakse, et Argentina tootmisprognoosi vähendatakse, mis võib Prantsusmaal ja Suurbritannias (ja kogu Euroopas) hinnad kasvama panna, selgub agrimoney Euroopa põllumajandustoormete turu ülevaatest.

Tähtsamad trendid

Suurbritannia rapsisseemnete hinnad on viimase 4-5 nädala jooksul taastunud 15 naela võrra. Euroopa nisuturg on aga jätkuvalt küllaltki uimane.

Venemaa toodang saab olema väga kõrge, mis hakkab globaalseid turge survestama, sest nõudlus püsib küllaltki madalal.

Pariisi toidunisu hind langes Euronext turul 1,7 protsenti, 160,25 euroni tonnist. Suurbritannias odavnes LIFFE nisufutuuride hind 1,45 naela võrra, 146,2 naelani tonnist.

Nisu hind
Foto: Äripäev AS

Nädal möödus Euroopa teraviljaturgude jaoks küllaltki vaikselt. Uut informatsiooni, mis võiks meile märku anda, kuhu poole hinnad suunduvad, oli vähe. Üleüldiselt on nii, et Euroopa nisuhinnad püsivad umbes tootmiskulude piiri juures.

Euroopa nisuhinnad võivad tõusma hakata

Prantsusmaa ekspordile pakuvad praegu väga tihedat konkurentsi Argentina tootjad, aga see võib järgmistel nädalatel vaibuda, sest Argentinlased peaksid ootuste kohaselt oma tootmis- ja ekspordiprognoose vähendama. Tõenäoliselt aitab see Prantsusmaa ja Euroopa nisuekspordile kaasa ja toetab ka siinseid hindu.

Rapsiseemnete hind on võtnud suuna üles

Suurbritannia rapsiseemnete hinnad on viimase kuu jooksul kallinenud 15 naela võrra ning suuna on üles võtnud ka Euronext turul kaubeldavad rapsiseemnete futuurid.

Globaalselt peab Euroopa 2017-18 hooajal importima 3 miljonit tonni rapsiseemneid, suur osa sellest on Ukrainast juba kohale tulnud. Suur sõltuvus on ka Kanada rapsiseemnetest, sest Austraalia toodang saab olema hiline ja saagikus väike.

Lisaks sellele on Euroopa Liidu biokütuste nõudlus ja euro kurss küllaltki ettearvamatud, mis tähendab, et põllumehed peavad iga hinnatõusu suhtes ettevaatlikud olema – kallinemisi tasub kasutada müümiseks.

Euronext turul kaubeldavate rapsiseemnete hind tõusis nädalaga 0,4 protsenti, 380,75 euroni tonnist.

Rapsi hind
Foto: Äripäev AS

USAs odavnes mais 2,7 protsenti ja nisu hind kukkus 0,1 protsenti. Kummagi buššel maksis nädala lõpuks vastavalt 3,41 ja 4,28 dollarit.

Sojaubade hind langes 1,4 protsenti ja buššeli eest tuleb välja käia 9,84 dollarit. Töötlemata riisi kvintal kallines 0,2 protsenti, 11,175 dollarini.

Venemaa nisu vallutab eksporditurud

Viimase kolme kuu jooksul on Egiptus ostnud nisu ainult Venemaa käest, sest just venelased suudavad neile pakkuda odavamaid hindu.

Egiptuse nisuostude eest vastutav Gasc ostis sellele nädalal Venemaalt 120 000 tonni nisu, kokku on riik 2017-18 hooajal importinud 3,79 miljonit tonni nisu. Kusjuures 2,42 miljonit tonni on tulnud just Venemaalt.

Viimati ostsid egiptlased teistelt riikidelt nisu augustis – toona suutis neile nisu maha müüa Ukraina. Venemaa domineerimine peegeldab nisuhindade langust. Nad on eksporditurul Euroopa riikidega võrreldes palju konkurentsivõimelisemad. Hooajaga toodeti 80 miljonit tonni nisu, mis on rekordiline toodang. Nüüd on nende huvides suur osa sellest eksporditurgudel maha müüa.

Venemaa pakkumishind on umbes 4-5 protsenti madalam kui kõige odavam Euroopa hind. Venemaa nisuhindasid on alla viinud ka rubla odavnemine, mis suurendab venelaste konkurentsivõimet eksporditurgudel.

Piimahinnad seitsme kuu põhjas

Sellel nädalal toimus ka järjekordne Global Dairy Trade (GDT) oksjon, kus piimahinnad kukkusid viimase seitsme kuu madalaima tasemeni, vahendab Reuters.

GDT hinnaindeks langes 3,5 protsenti ja tegemist oli kolmanda oksjoniga järjest, kus hinnad kukuvad. Põhjuseks eelkõige Aasia täispiima pulbri nõudluse vähenemine.

Selle aasta teises kvartalis piimahinnad tõusid, sest globaalne nõudlus oli tugev ning tootmist tõmmati koomale. Sellest alates on volatiilsus aga kasvanud, sest globaalne nõudlus pole enam nii tugev.

Põllumehed on pärast mitu aastat kestnud hinnalangust jätkuvalt ärevad. „Järgmised oksjonid on määrava tähtsusega,“ ütles piimatootjate grupi Federated Farmersi juhatuse esimees Chris Lewis. „Me kindlasti jälgime pingsalt hindu.“

Pikaajaliselt ollakse aga jätkuvalt entusiastlikud, sest Uus-Meremaa toodang on kehva ilma tõttu vähenemas. Riik on maailma suurim piimatoodete eksportija.

Kõige enam odavnes oksjonil täispiima pulbri hind – kokku 5,5 protsenti. Põhjuseks Hiina nõudluse langemine. Kooritud piima pulbril läks veidi paremini – hind tõusis 1,2 protsenti.

Järgmine GDT oksjon toimub 21. novembril.

GlobalDairyTrade piimahinna muutus.
Foto: Allikas: GDT.

Teistest toorainetest kallines kakao 6,6 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia juba 2191 dollarit. Robusta kohv odavnes aga 2,2 protsenti ning tonn maksab 1873 dollarit.

Saudid viisid nafta hinna uutesse kõrgustesse

Nafta hinnd tõusid ka sellel nädalal, sest Saudi Araabia alustas ulatuslikku korruptsioonivastast operatsiooni, vahendab MarketWatch.

Brenti toornafta kallines nädalaga 5,5 protsenti ja WTI lisas 4,4 protsenti. Kummagi barrel maksis reede pärastlõunaks vastavalt 64,1 ja 57,2 dollarit. Rotterdami 95 bensiini tonn maksab aga 633 dollarit.

Saudi Araabia on vahi alla võtnud 201 isikud, kelle hulka kuuluvad ka printsid, ärimehet ja valitsusametnikud. Kolm aastat kestnud uurimise käigus leiti, et riigilt on varastatud kokku lausa 100 miljardit dollarit. Valitsuse tegevus aitas naftahindadel tõusta rohkem kui kahe aasta kõrgeima tasemeni.

„Saudi Araabia on Venemaa järel maailma suuruselt teine naftatootja. Riik on suurim eksportija ja on loogiline, et kui midagi ootamatut juhtub, siis arvestatakse see naftahindadesse sisse,“ ütles UBS Wealth Managementi analüütik Giovanni Staunovo.

Geopoliitilised riskid on kasvanud ka Venezuelas ja Iraagis, lisas Staunovo. Analüütikud ütlevad, et eelseisva OPECi kohtumise oodatav tulem on juba hindadesse arvestatud. Grupp kohtub 30. novembril ning arvatakse, et organisatsioon pikendab naftalepet kuni 2018. aasta lõpuni.

Kui oodatavat tulemust kohtumiselt aga ei saada, siis võivad hinnad järsult langeda, hoiatavad analüütikud.

Autor: Mait Kraun, kaasautor

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960