Tamm: nii pangad kui viljakokkuostjad on mõistvad põllumehe raske olukorra suhtes

Tamm: nii pangad kui viljakokkuostjad on mõistvad
Tamm: nii pangad kui viljakokkuostjad on mõistvad põllumehe raske olukorra...

Maaeluminister Tarmo Tamm on pidanud sellel nädalal kõnelusi pankade, kindlustusseltside ja teravilja kokkuostjatega, et leida paindlikumaid lahendusi, mis aitavad ebasoodsate ilmastikuolude tõttu kahju kannatavatel põllumajandustootjatel raskused üle elada.

Varasemalt on maaeluminister ja peaminister pöördunud Euroopa Komisjoni poole ning teinud ettepaneku meie põllumehel keerulise aja üleelamiseks erakorralise toetuse eraldamiseks.

Maaeluminister Tarmo Tamm ütles, et hiline saagikoristusperiood ja saagikoristust seganud vihmad sunnivad põllumehi rohkem tegelema riskijuhtimisega, mis leevendab pikemaajaliselt nii ilmastikust tulenevaid kui muid ootamatuid tagasilööke. „Riskide maandamises pole iseenesest midagi uut - ka meie esiisad kogusid aita viljavaru, et ikalduse järel oleks uuel aastal seemnevili võtta,“ märkis minister.

„Maaeluministeerium saab olla eestkõnelejaks pankade, kindlustusettevõtete ja teraviljakokkuostjatele põllumeeste murede edastamisel. Põllumees vajab pikaajalisemat kindlust riskide hajutamisel, kuid nagu äris ikka, peavad ka põllumajandusettevõtjad ise kandma riskide maandamisel põhivastutuse,“ ütles minister.

Tamm viitas, et suurenevad otsetoetused ja Eestis tänavu valitsuse poolt taastatud põllumeestele makstavad üleminekutoetused annavad riskide realiseerumisel osalise katte, kuid ka põllumeestel endil tuleb panustada kriiside üleelamisse.

Ministri sõnul on nii pangad kui viljakokkuostjad mõistvad põllumehe olukorra suhtes, näevad põllumajandusvaldkonnas potentsiaali ja põllumeest enda pikaajalise partnerina, mistõttu otsitakse iga põllumehe olukorrast lähtuvalt talle sobivat lahendust.

Keerulisem on saagikindlustusega, mida Eestis ükski selts hetkel ei paku. Praegu on võimalik Eesti põllumehel kindlustada seadmeid, hooneid ja loomi, kuid mitte saaki. „Eesti on liiga väike ja risk kindlustusseltside jaoks suur, mis ajab kindlustuse hinna kõrgeks, seetõttu on mõistlikum pidada kõnelusi rahvusvahelise haardega seltsidega, kellel on võimalik suuremal territooriumil oma riske hajutada,“ ütles Tamm.

2017. aastat kasvatati Eestis põllukultuure 665 tuhandel hektaril, sellest peaaegu pool on teravilja all. Tänavu jääb põllumeeste esindusorganisatsioonidelt saadud tagasiside põhjal kehvade ilmaolude tõttu koristamata 15 % põllukultuuride kogupinnast, sh 8 % teraviljast, 5 % rapsist, 69 % põldoast, 55 % hernest, 21 % kartulist ja 27 % köögivilja pinnast.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised