Kellele makstakse metsatoetusi?

Kellele makstakse metsatoetusi?
Kellele makstakse metsatoetusi?

Et sotsiaalmeedias levib vale sõnum, nagu riik ei aitaks kehvas olukorras väikemetsaomanikke ja hoopis vähendab aasta-aastalt neile kättesaadava abi hulka, koostas SA Erametsakeskus ülevaate kui suur osa erinevatest toetustest tegelikult makstakse füüsilisest isikust metsaomanikele ja kui palju saavad juriidilised isikud.

Eestis on 113 tuhat erametsaomanikku, kelle omandis on üle miljoni hektari metsamaad. Füüsilisi isikuid on metsaomanike seas 95% ja neile kuulub umbes 2/3 erametsamaast.

Metsaomanikel on võimalik küsida toetusi metsa uuendamiseks, inventeerimiseks, noore metsa hooldamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks, kahjustuste ennetamiseks, metsatöötarvikute soetamiseks, olemasolevate maaparandussüsteemide korrastamiseks ja pärandkultuuriobjektide eksponeerimiseks. Toetatakse ka metsaühistuid, kes pakuvad metsaomanikele nõustamist ja abi metsa hoidmisel ja majandamisel. Samuti makstakse hüvitist looduskaitseliste piirangute eest Natura 2000 võrgustiku aladel ja sihtkaitsevööndites väljaspool Natura alasid.

Natura 2000 ja metsameetme toetusi rahastatakse suures osas Euroopa Liidu vahenditest, ülejäänud toetuste raha tuleb riigieelarvest läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse.

Suurima eelarvega on maaelu arengukava alusel makstav Natura metsatoetus, mis moodustab ligi poole kogu toetuste eelarvest. Eelmisel aastal maksti looduskaitseliste piirangute eest enam kui 4500 metsaomanikule hüvitist kokku üle 4 mln euro. Sellest pea kolmveerand (74%) maksti füüsilistele isikutele (sh FIE-d).

Ligi veerandi metsaomanikele suunatud toetuste eelarvest moodustab metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus, n-ö metsameede. Toetatakse tormis või tulekahjus kahjustatud metsa taastamist ja kahjustuse kõrvaldamist, noore metsa hooldamist, kahjustuste ning metsatulekahju ennetamist.

Eelmisel aastal määrati metsameetme toetust 1,37 miljonit eurot, sellest 43% füüsilistele isikutele (sh FIE-d) (joonis 1).

 

Joonis 1. Metsatoetuste jagunemine 2016. aasta voorudes
Joonis 1. Metsatoetuste jagunemine 2016. aasta voorudes

Siseriiklikest vahenditest toetatakse metsa uuendamist, inventeerimist, maaparandustöid, pärandkultuuri säilitamist ja eksponeerimist ja metsaomanike nõustamist. Nendest toetusmeetmetest on viimastel aastatel füüsilistele isikutele makstud üle 70%.

Siseriiklikud toetusmeetmed on üles ehitatud nii, et eelarve täitudes arvutatakse välja rahastamise määr, millest rohkem kellelegi toetust ei maksta. See tähendab, et eelisolukorras on väikemetsaomanikud, kes saavad küsitud toetuse pea alati täies mahus kätte.

Rahastamise määra rakendamist on enim vaja läinud metsa uuendamise toetuse juures. Seal on ka füüsiliste isikute osakaal toetuse saajatest on olnud pidevalt tõusuteel (vt joonis 2). 2016. aastal maksti füüsilistele isikutele 73% metsa uuendamise toetusest.

Joonis 2. Metsa uuendamise toetuse saajad
Joonis 2. Metsa uuendamise toetuse saajad

Otseselt metsaomanikele on suunatud ka nõustamistoetus. Aastatel 2008-2015 on metsaühistute juures tegutsevad konsulendid teinud üle 37 tuhande nõustamise. Kõige enam anti nõu füüsilisest isikust metsaomanikele, kes moodustasid 93% nõusaajate hulgast (sh FIE-d).

Lisaks makstakse toetusi aktiivsematele metsaühistutele. Toetatakse rühmanõustamiste, koolimetsa projektide, metsakasvatustööde ja ühistu tegevuse korraldamist.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised