Tänavuse Äripäeva põllumajandustootjate edetabeli III koha on kindlalt hõivanud Grüne Fee Eesti AS.
Raivo Külasepp: hea toode müüb ennast ise
  • Raivo Külasepp: hea toode müüb ennast ise
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Grüne Fee näol on tegu meie suurima katmikalal tegutseva aiandustootjaga, firma mis on loodud 1993. aastal, on Eesti - Soome ühisettevõte. Kasvatatavatest kultuuridest on peamised kurk, lehtsalat ja maitsetaimed.
Grüne Fee Eesti juhi Raivo Külasepa sõnul oli 2016. majandusaasta stabiilne väikese kasvu aasta. Firma müügitulu oli pea 10 miljonit eurot. "10 miljonit on märgusõnaks - müüsime 10 miljonit kurki, 10 miljonit salati- ja maitseainepotti ning saime 10 miljonit käivet," ütles ta rahulolevalt numbritest rääkides. "Kasumit saime veidi üle 1,8 miljoni euro. Kasumit mõjutas enam energiahindade langus, näiteks läks soodsamaks maagaas. Meil kulub 2/3 kuludest ebasoodsate ilmaoludega talvel energiale. Aasta lõikes ongi see kõige suurem kuluartikkel. Teine osa kuludel on muidugi tööjõul, keda hetkel on 115 inimest."
Viimasel viiel aastal on energiaprojekti investeeritud paar miljonit
Toode ise peab ennast müüma
Küsimusele miks võiks eelistada Grüne Fee tooteid, vastas ettevõtte juht, et tooted on värsked ja lühikese tarneahelaga. "Eelkõige me müüme tarbijale usaldust. Seega peab olema toodetu nii kvaliteetne, et kui tarbija võtab meie toote, siis ta ei tohi selle kvaliteedis pettuda. Ma arvan, et meie toodete maitseomadused on paremad kui importkaubal ja klient on kodumaiste toodete maitse ja konsistentsiga harjunud," põhjendas ta.
Üheks edu aluseks on kindlasti ka toodete puhtus. "Kui vaadata tollistatistikat, siis oleme suurimad biotõrje importijad. Meie tooted on kemikaalidest puhtad just tänu biotõrje kasutamisele. Selle puhul on tähtis teada, et tegemist on just selliste kasulikke röövputukate kasutamisega, kelle toiduahelasse kuuluvad taimemahladest toituvad putukad ehk siis taimekahjurid. Kasvuhoonetes on põhiliselt neli kahjurit - lest, lehetäi, karilane ja ripslane - igaühe jaoks on olemas eraldi kasurputukas," selgitas ta asja olemust.
Et kogu see protsess toimiks on vaja tagada õiged ja stabiilsed kasvutingimused. "Peab olema õige temperatuur ja õhuniiskus. Saab öelda, et taimekahjuritele on kuiv ja soe heaks keskkonnaks ja kasulikele röövputukale on hoopis suurem õhuniiskus ja soe hea. See tähendab, et me peame kasvuhoones hoidma temperatuurid õiged nii taimele kui headele putukatele ja õhuniiskuse kõrgemana, seeläbi me surume automaatselt kahjurite fooni alla. Ka tekib pikapeale selline efekt, et kasulikud putukad hakkavad sobivas keskkonnas ise kiiremini paljunema."
Bioloogiline tõrje pole sugugi odav lahendus, nii kulub bioloogilisele tõrjele firmal pea 180 000 - 200 000 eurot aastas, see oleneb muidugi konkreetsest aastast.
Külasepp rõhutas veel, et kui nad kasutaks keemilist tõrjet, siis saaks küll kahjurist lahti, aga pandaks seisma mõneks ajaks taime kasv ja tema saagitootmisvõimekus.
Rõhk automatiseerimisele
Lähiaja plaanidest mainis Külasepp, et on plaanis muuta veel enam tootmist efektiivsemaks ja vähendada käsitsi töö osa tootmisprotsessis. "Kurgi poolel on hetkel raske leida häid lahendusi, näiteks kasutada roboteid, sest selle eelduseks on see, et kogu kaup peab olema sarnase suuruse ja kujuga. Küll aga saab parandada salatite osa. Me üritame jõuda sinnamaale, et masin külvab ja inimene tegeleb vaid pakendamisega. Kõik vahepealne peaks saama tehtud tehnika abil," sõnas plaanidest Külasepp.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele