Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 5. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Grüne Fee näol on tegu meie suurima katmikalal tegutseva aiandustootjaga, firma mis on loodud 1993. aastal, on Eesti - Soome ühisettevõte. Kasvatatavatest kultuuridest on peamised kurk, lehtsalat ja maitsetaimed.

Grüne Fee Eesti juhi Raivo Külasepa sõnul oli 2016. majandusaasta stabiilne väikese kasvu aasta. Firma müügitulu oli pea 10 miljonit eurot. "10 miljonit on märgusõnaks - müüsime 10 miljonit kurki, 10 miljonit salati- ja maitseainepotti ning saime 10 miljonit käivet," ütles ta rahulolevalt numbritest rääkides. "Kasumit saime veidi üle 1,8 miljoni euro. Kasumit mõjutas enam energiahindade langus, näiteks läks soodsamaks maagaas. Meil kulub 2/3 kuludest ebasoodsate ilmaoludega talvel energiale. Aasta lõikes ongi see kõige suurem kuluartikkel. Teine osa kuludel on muidugi tööjõul, keda hetkel on 115 inimest."

Viimasel viiel aastal on energiaprojekti investeeritud paar miljonit

Raivo Külasepp tõi näite, et selleks, et ühehektariline kasvuhoone ära kütta kulub soojushulk, millega on võimalik ära kütta 20 60-nest korterist koosnevat kortermaja. Grüne Feel laiub klaaskasvuhooneid lausa kuuel hektaril. Seega oli igati loogiline, et 2016. aasta investeeringutest olid olulisemad elektri- ja soojusenergia jaotusvõrgu rekonstrueerimiseks ja töökindluse suurendamiseks tehtud kulutused. Möödunud aastal kulus selleks 625 000 eurot.

"Grüne Fee viimane suurem investeering, kokku pea 2 miljonit eurot, läks koostootmisjaama ehitusse. Nüüd on tegu sellise süsteemse lahendusega, mis on väga keskkonnasäästlik ja võimaldab ära kasutada kõik toodetud energia. Ainult jaamas olev müra ei ole veel kasutusel," selgitas Külasepp. "Meil on küttena kasutusel maagaas. Põletamise käigus saame nii soojuse- kui elektrienergia, viimase siis läbi mootorile paigaldatud generaatori. Mootori ja suitsugaaside jahutusest võtame ära soojuse kasvuhoonete kütmiseks, suitsugaasid puhastame ära katalüsaatorseadmega. Maagaasi täielikul põlemisel tekib veeaur ja süsihappegaas, mille juhime kasvuhoonesse, kus siis fotosünteesi käigus vabaneb hapnik."

Ta lisas, et protsessi käigus toodetud elektri, mida nad ise ära ei tarbi, müüvad nad võrku. 

Rohelise söömine näitab kasvu nii meil kui Põhjamaades

Külasepp võrdles viimast kümmet aastat ja nentis, et sortiment on muutunud küll. "Vähenenud on harjumuspärase lehtsalati osakaal, kasvanud on krõmpsude jääsalatite osakaal. Meil on hetkel tooteid kahekümne ringis. See tundub väike arv, aga sortimendi valiku ja rohkuse paneb paika see, millised on erinevate kultuuride kasvunõuded. Kui kasvatame näiteks salatit poolel hektaril, siis kasvuhoone teisel poolel hektaril peab olema sarnast kasvukeskkonda nõudev kultuur. Ehk me ei saa panna kokku kasvama erinevaid kasvutingimusi vajavaid kultuure," rääkis Külasepp.

Nii leiab sortimendist tavapärase lehtsalati kõrval ka rukola ja punase tammelehe salati. Maitseainetest toodetakse basiilikut, mis on tarbija lemmik, tüümiani, oreganot ehk pune, koriandrit, tilli ja murulauku. Kahel ja poolel hektaril kasvab aga igale eestlasele tuttav Luunja kurk.

Kaks aastat tagas laiendati laopindasid, et saaks paremini planeerida tootmist ja logistikat. "Me ei tegele üldse jaekaubandusega. Müüme oma toodetu hulgifirmadele nagu Bambona ja Karlskroona jt näiteks ja HoReCa sektorile. Ühe erandina on RIMI kett, kelle logistikakeskusele kaup otse läheb," sõnas Külasepp ja põhjendas sellist lahendust sellega, et nii saavad nad tegeleda oma põhitegevusega - tootmisega. "Ka on tegelikult kaupluseketil kergem, valides hulgifirma nimekirjast meie 20 toodet ja võttes korraga ka kogu muu vajamineva sortimendi."

Tootmisel ja turustamisel on prioriteediks koduturg. Valmistoodangut eksporditi möödunud aastal 1,2 miljoni euro eest. Ekspordi osatähtsus kogu realisatsioonist oli 12%. Peamiselt eksporditakse Lätti, Leetu ja Soome.

Toode ise peab ennast müüma

Küsimusele miks võiks eelistada Grüne Fee tooteid, vastas ettevõtte juht, et tooted on värsked ja lühikese tarneahelaga. "Eelkõige me müüme tarbijale usaldust. Seega peab olema toodetu nii kvaliteetne, et kui tarbija võtab meie toote, siis ta ei tohi selle kvaliteedis pettuda. Ma arvan, et meie toodete maitseomadused on paremad kui importkaubal ja klient on kodumaiste toodete maitse ja konsistentsiga harjunud," põhjendas ta.

Üheks edu aluseks on kindlasti ka toodete puhtus. "Kui vaadata tollistatistikat, siis oleme suurimad biotõrje importijad. Meie tooted on kemikaalidest puhtad just tänu biotõrje kasutamisele. Selle puhul on tähtis teada, et tegemist on just selliste kasulikke röövputukate kasutamisega, kelle toiduahelasse kuuluvad taimemahladest toituvad putukad ehk siis taimekahjurid. Kasvuhoonetes on põhiliselt neli kahjurit - lest, lehetäi, karilane ja ripslane - igaühe jaoks on olemas eraldi kasurputukas," selgitas ta asja olemust.

Et kogu see protsess toimiks on vaja tagada õiged ja stabiilsed kasvutingimused. "Peab olema õige temperatuur ja õhuniiskus. Saab öelda, et taimekahjuritele on kuiv ja soe heaks keskkonnaks ja kasulikele röövputukale on hoopis suurem õhuniiskus ja soe hea. See tähendab, et me peame kasvuhoones hoidma temperatuurid õiged nii taimele kui headele putukatele ja õhuniiskuse kõrgemana, seeläbi me surume automaatselt kahjurite fooni alla. Ka tekib pikapeale selline efekt, et kasulikud putukad hakkavad sobivas keskkonnas ise kiiremini paljunema."

Bioloogiline tõrje pole sugugi odav lahendus, nii kulub bioloogilisele tõrjele firmal pea 180 000 - 200 000 eurot aastas, see oleneb muidugi konkreetsest aastast.

Külasepp rõhutas veel, et kui nad kasutaks keemilist tõrjet, siis saaks küll kahjurist lahti, aga pandaks seisma mõneks ajaks taime kasv ja tema saagitootmisvõimekus.

Rõhk automatiseerimisele

Lähiaja plaanidest mainis Külasepp, et on plaanis muuta veel enam tootmist efektiivsemaks ja vähendada käsitsi töö osa tootmisprotsessis. "Kurgi poolel on hetkel raske leida häid lahendusi, näiteks kasutada roboteid, sest selle eelduseks on see, et kogu kaup peab olema sarnase suuruse ja kujuga. Küll aga saab parandada salatite osa. Me üritame jõuda sinnamaale, et masin külvab ja inimene tegeleb vaid pakendamisega. Kõik vahepealne peaks saama tehtud tehnika abil," sõnas plaanidest Külasepp.