Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 7. detsember 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogus arutati põllumajanduses kriisidega toimetulemist

Riigikogus arutati põllumajanduses kriisidega toimetulemist
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Riigikogu arutas täna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena teemat „Kuidas tulla toime kriisidega põllumajanduses?“. Ettekande tegid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Mart Helme, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik, Valgamaa Põllumeeste Liidu juht Kalle Kits ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja maaelu grupi esimees Tõnu Post.

Mart Helme ütles, et praegu langetatud otsused mõjutavad ka seda, mis juhtub Eesti põllumajanduses mitmekümne aasta pärast. „Põllumajandus on valdkond, mis ei ole tähtis vaid majanduslikult, vaid on tähtis ka vaadatuna sotsiaalsest, julgeoleku ja majanduslikust aspektist.“ Helme sõnul aitaks kriise vältida mitmekesisus, mida esineb Eesti põllumajanduses liialt vähe.

Rando Värnik rääkis, et kuigi põllumajandusettevõtja ülesanne on riske juhtida, pole kõiki riske võimalik ette näha. Ta tutvustas muuhulgas Maaülikoolis tehtud uuringut, mille kohaselt peavad ettevõtjad ise kõige suuremaks riskiks toodangu ja tooraine hindade kõikumist ning just sellega peakski Värniku sõnul riske maandades kõige rohkem tegelema.

Kalle Kits ütles, et viimase kümne aasta jooksul on Eesti taimekasvatussektor tänu Euroopa Liidu toetustele teinud läbi muljetavaldava arengu. Samal ajal on ettevõtjatel tekkinud suured laenukohustused, millest lühikese ajaga vabaks ei saa. Tema sõnul vajavad põllumajandusettevõtjad riskijuhtimise instrumente, mis pakuvad terviklikke lahendusi. Samas väitis ta, et hindade kõikumist on võimalik taimekasvatajal ka praegu edukalt hallata.Tõnu Post ütles, et Eestis on loomakasvatuseks väga head tingimused, kuid kriiside vastu pole ka loomakasvatajad kaitstud. Kui kolhooside ajal oli Eestis 320 000 lehma, siis pärast viimast piimakriisi oli neid vaid 86 000. Iga kriisiga kaob töökohti. Praktika näitab, et suur osa nendest, kes kriisi ajal kogu oma piimakarja maha müüvad, kriisi möödudes uut karja soetama ei hakka.Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Kruuse, Monika Haukanõmm, Martin Helme, Martin Repinski, Helir-Valdor Seeder, Jürgen Ligi ja Mart Helme.Sõnavõtjad esitasid oma seisukohad selle kohta, kuidas põllumajanduses kriisidega toime tulla. Samuti räägiti Euroopa Liidu toetustest ja Euroopa põllumeestega võrdsete tingimuste loomisest.Põllumajanduse hetkeolukorrast ja probleemidest andis ülevaate ka maaeluminister Tarmo Tamm.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960