Marko Gorban: eestlane on lihausku

Marko Gorban: eestlane on lihausku
Marko Gorban: eestlane on lihausku

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban tegi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihafoorumil ja konverentsil „Veiseliha tootmine ja areng Eestis“ ettekande, kus andis ülevaate lihasektorist ja selle positsioonist põllumajanduse ja kalanduse üldises strateegias ning veiselihasektori olukorrast.

Marko Gorban ütles ülevaadet andes, et Eestis on lihatarbimine aasta-aastalt kasvanud – eelmisel aastal sõi keskmine eestlane 82,2 kilogrammi liha. „Eestlane on lihausku ning tarbimise kasv peaks loomakasvatussektorile andma signaali, et nõudlus loomakasvatustoodangu järele on olemas,“ lisas ta.

Viimastel aastatel on lihaveiste arv kasvanud, jõudes käesolevaks aastaks 80 tuhande loomani. Gorbani sõnul on positiivne, et veisekasvatajad on aasta-aastalt suutnud kasvatada sektori kogutoodangu väärtust, mis läheneb tänaseks juba seakasvatuse toodangu väärtusele.

Eesti tootjad ekspordivad liha ja lihatooteid vähema kui 60 miljoni väärtuses, samas kui elusveiste ekspordi väärtus läheneb juba 30 miljoni euroni. „Peame astuma samme selleks, et Eesti muutuks tooraineid eksportivast riigist väärindatud tooteid eksportivaks riigiks,“ selgitas Gorban.
„Ent liha kokkuostu- ja jaehindade vahel on veel mitmekordsed erinevused. Toorme hinnast sõltuvusest vabanemiseks peavad meie tootjad senisest enam tegema väärtusahelas koostööd ja mõtlema rohkem ka ühise töötlemise ja turustamise peale,“ märkis asekantsler.

2017. aastal on loomatoodangu väärtus esialgse hinnangu kohaselt 445 miljonit eurot. „Kogutoodangu numbrite põhjal saab öelda, et eelnevatel aastatel piima- ja sealihasektoreid tabanud kriis on tänaseks hinnatõusu toel ületatud,“ tõdes Gorban.
Eesti lihaga isevarustatus oli eelmisel aastal 76%. Isevarustatus on meil hetkel tagatud üksnes veiseliha (128%) ning lamba- ja kitseliha (100%) osas. „Arvestades meie looduslikke tingimusi, on Eesti loomakasvatusel jätkuvalt potentsiaali rohumaid senisest efektiivsemalt väärindada,“ hindas asekantsler loomakasvatuse perspektiivi.

Gorban andis sektorile teada ka seda, et koostamisel on toidusektori edendamise tegevuskava, mis peaks kasvatama tunduvalt nii mahtusid ja just väärindatud põllumajandustoodete osas. „Tegeleda tuleks turu jõu ja turu infoga, toote- ja tehnoloogiaarenguga, müügioskuste parandamise ja ka riigi kuvandi parandamisega. Ka oleme alustanud põllumajanduse- ja kalanduse valdkondlikku arengukava koostamisega, mis on sisend järgmise perioodi ELi rahastusmeetmetele. Ka tuleb juba praegu hakata tegelema ÜPP 2020+ teemadega – siin on märksõnadeks riskijuhtimine, biomajandus, ringmajandus, teadus- ja arendustegevus ja ka põlvkondade vahetus ning kõiki puudutav teema – võrdsed konkurentsitingimused kõikidele ELi põllumajandustootjatele,“ ütles Gorban.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Uudised